Jäämeister Raido Oja näol on tegemist oma ala asjatundjaga, kelle käe all käivad tunde võtmas isegi Kanada uisuväljakute spetsialistid. Oja sõnul on Tondiraba jäähall üks Baltikumi tipphalle.

Jääd hakatakse valmistama tasapisi. Esialgu kulub selleks mitu kihti vett. Kui paras kiht on saavutatud, hakatakse jääd siluma juba masinaga.

Küll aga ei pea jäähallis kaua ootama, et vesi külmuks. Selleks on betooni sisse ehitatud torustik, mis aitavad jäämeistril õige miinuskraadi saavutada.

Võistlusjää paksuseks on reeglite järgi viis sentimeetrit. Kõige kiiremad meistrid saavad sellise kihi valmis umbes nädalaga. Korraga paiskab jäätraktor väljakule tonn vett, mis valgub laiali veidi vähem kui millimeetriseks kihiks. Oja arvutuste järgi kulub Tondiraba jäähalli valmistamiseks 70 tonni vett.

Küll aga peab jää valmistamisel arvestama selle kasutajatega. Nii soovivad Oja sõnade kohaselt näiteks jäähokimängijad tugevat väljakut ning iluuisutajad jällegi pehmemat.

Raido Oja meisterlikku tööd käib enne suurvõistlust hindamas ka Uisuliidu juhatuse liige Margus Hernits. "Jää on natukene nagu kraanivesi. Kui ta jookseb ja kui on kõik korras, siis sa ei pane tähele. Kui ta on väga halva maitsega, siis jääb meelde küll," ütles Hernits ja lisas, et üldiselt on Tondiraba jäähalli väljakut kiidetud.

Jäämasina roolis pani ennast proovile ka Jüri Muttika. Raido Oja valvsa pilgu all valmis Muttika käe all iluuisutamise Euroopa meistrivõistluse võistlusjää.