"Suhteliselt vara torkas silma, et ühestki meie lapsest ei saa arsti, matemaatikut või majandustegelast. Me pole teadlikult vanematena oma lapsi suunanud tegelema kaunite kunstidega, aga tundub, et see pakub neile huvi," rääkis Indrek Koff Vikerraadio saates "Käbi ei kuku...".

Näitleja Maria Ehrenberg on Eva ja Indrek Koffi vanim laps, Joonas on vanuselt järgmine. Ta õpib teoloogiat, kuid unistab Indreku sõnul sisimas lavakunstikooli õppima asumisest. "Plaanitud vanaduspäevade rõõm saabus meile kahes isikus – need on 13-aastaseks saanud kaksikud poisid Sander ja Paul, kes on ütlemata toredad tegelased," muheles Indrek. Poisid tegelevad pillimänguga ja on tublid ka spordis.

"Olen aru saanud ja sügavalt veendunud, et pole võimalik suunata inimest rajale, kus ta läheb oma südamega vastuollu. Ta peab tegema seda, mis teda kutsub," ütles Indrek. Elukutse võiks kõige ideaalsemal kujul olla Indreku sõnul kutsumus. "Isegi kui näen, et lapse kutsumus pole kõige asjalikum eriala, aga teda tõesti väga sinnapoole kutsub, siis loomulikult toetan seda," sõnas ta.

Maria sõnul on nii pere lastel kui ka vanematel küllaltki sarnased huvid. "Kõigile meeldib lugeda, keelte õppimine sobib kõigile lastele ja ühiselt arutame ka maailma üle," ütles ta. Pisikese tüdrukuna ei unistanud Maria näitlejatööst, teda võlus hoopis kunst. "Ma täpselt ei teadnud, mida see tähendab. Teadsin, et tahan saada loovaks inimeseks, see tundus normaalne asi, mida elus teha ja selline mõte tuli kodust."

Maria on lavaka 30. lennu tudeng. Lisaks näitlemisele mitmetes etendustes mängis ta Tanel Toomi filmis "Tõde ja õigus" Andrese tütart. "Minu jaoks oli see roll tohutult suur, aga filmi perspektiivis pigem väiksem kõrvalosa. Mingid teatriasjad on toonud rohkem tähelepanu, mulle tundub, aga ma olen nii alguses, et sellest on veel vara rääkida," ütles Maria.

Isana näeb Indrek, et näitleja elukutse pole kerge, see on tema sõnul isegi roppumoodi raske töö. "Näitleja sõltub väga paljudest teistest inimestest. Peab õnne olema, et tekiks loominguline kooslus, kellega teha seda, mis päriselt huvitab. Seal on palju võimalikke küsimärke ja karisid, aga kui jõuda nii kaugele, et saad end päriselt väljendada läbi selle kunsti, siis ei saa olla midagi ilusamat," sõnas Indrek.

Tütar on isa sõnul kõige helgem inimene, keda ta teab. "Alati tuleb ta naeratusega ja mingit suurt muret pole. Vahel, kui on pinged, siis need tulevad üsna kergesti välja silmade kaudu, õige ruttu läheb kõik heaks," ütles ta. Samas on olnud ka keerulisemaid perioode, kui Maria oli teismeline, Joonas kümneaastane ja kaksikud jonnieas. "Mäletan, kui Harju tänaval tuli vastu Leelo Tungal, kes küsis, kuidas kaksikud elavad. Ütlesin, et tead, ma olen mõelnud, et äkki peaksid hoopis naised omavahel lapsi saama ja koos elama, sest neil on alalhoiuinstinkt ja empaatiavõime suurem. Mõnikord tunnen, et kas mina hüppan aknast välja või lendab keegi teine," naeris Indrek. Nüüd, kui lapsed suuremad, on mees nagu vana rahu ise. "Praegu on Maria meil õudselt tore täiskasvanud sõber. Tuleb välja, et ka koostööpartner. Hakkab kuidagi sisse tooma see, et meil on sarnased huvid."

Maria ja Indrek osalevad ühises noorsooteatri lavastusprotsessis etendusega "Sihtisid pole sel sillal", mis räägib Juhan Liivi elust ja loomingust. Maria lööb seal kaasa koos oma kursusekaaslastega, Indrek on dramaturgi rollis.

"Kui olin 14- või 15-aastane, hakkasin märkama, et mulle meeldivad samad asjad, mis mu vanematele. Tahtsin käia samadel üritustel, sain aru, et liigume samas ruumis. Tänu sellele mõistsin, kui lahedad inimesed on mu vanemad," rääkis Maria. Naise sõnul pole tema vanemad ta eluteel kunagi hinnanguid andnud, pigem peegeldanud ja aidanud analüüsida punkti, kus ta on mingil hetkel viibinud. "Minu puhul ei ole olnud otsest ilmutuslikku momenti, pigem tasane liikumine, et oma teed puhastada," sõnas Maria.

Indreku sõnul ei pea nad abikaasaga Maria ees midagi teesklema. "Ta sobib sinna keskkonda – tal on näitlejana piisavalt lai palett ja palju väljendusvahendeid."