Märtsikuu jooksul jõuab Jupiteri vahendusel huvilistele 45 Vahur Kersna saadet. Nende seas on vaatajale juba tuttavaid telehetki ja ka Kersna isiklikust arhiivist välja otsitud erilisemaid pärleid.

Ehkki Kersna leiab, et mitmete tema salvestiste kvaliteet ei vasta enam sugugi tänapäevastele normidele, on nendel siiski mingisugune väärtus olemas. "Nende asjade väärtus on see, et nad on alles," ütles Kersna ja lisas, et nii saab vaataja näha näiteks Koit Toome või Terminaatori esimest ülesastumist teleekraanil. "Selle ajalooline väärtus on lihtsalt väga suur."

Kersna arvab, et kuigi kõik inimesed ei pruugi tema saadetest vaimustuses olla, leiab ehk mõni sellest tuttavlikku nostalgiat. "Minul on selle üle väga hea meel, sest ma ei ole kunagi midagi sellist teinud," sõnas Kersna, kelle sõnul andsid juubelid hea võimaluse, et unustusehõlma vajunud saated taas päevavalgele tuua.

Esimest korda jõuab teleekraanile ka 13. osa saatest "HTV uudised", mis ei saanud tol korral kõrgete ülemuste heakskiitu ning eetrisse ei jõudnud. "Sellest saatest jäi pärast läbivaatust alles ainult saatepea ja lõputiitrid," meenutas Kersna.

Läbi aegade on Kersna teinud sadu eriilmelisi saateid, alates telemängude juhtimisest lõpetades riigipeade intervjuudega. "Ma kogu aeg otsisin, et oleks midagi uut ja teistsugust."

"Ma valisin välja need saated, mis võiksid ka tänasel päeval inimesi kõnetada," rääkis saatejuht Jupiteri jõudvatest töödest ja lisas, et võttis arvesse ka praegust telepilti. "Ma tahtsin näidata, kust see kõik sai alguse," vihjas Kersna praegusele telemaastikule.

Kõik ei ole kuld, mis hiilgab

Tehtud telesaadete seast on Kersnal keeruline välja tuua ühte ja ainsat lemmikut. Küll aga sõnas ta, et eriliselt on hinge läinud viis intervjuud president Lennart Merega. "Need olid mulle hästi tähtsad," selgitas Kersna.

Oma 40-aastasele karjäärile pilku tagasi heites tunnistas Kersna, et tööd on tehtud palju. "Oluline on öeldud," lisas ta ja mõtiskles, et teatepulga peab millalgi edasi andma nooremale põlvkonnale. Teisest küljest leiab saatejuht, et vaatajad soovivad näha teleekraanidel juba neile varem tuttavaid nägusid.

"Ma olen veendunud, et noorte kõrval võiks olla selliseid inimesi, kelle elukogemus ja ekraanikogemus paneb vaataja teda tõsiselt võtma," täpsustas Kersna.

Küll aga ei ole töö telemajas möödunud probleemideta. Kersna mõtleb siiani, kuidas teda esimestel tööaastatel lahti ei lastud. "Nii palju käskkirju kui mulle lahmiti, ei ole vist mitte keegi saanud," tõdes ta.

Kersna nõustub, et kõik ligikaudu 1000 saadet, mis ta on enda elu jooksul teinud, ei ole alati suurepäraselt õnnestunud. "Ega see kõik pole puhas kuld," mainis ta ja lisas, et mõningatele tehtud töödele tagasi vaadates mõtleb ta tihti, kas seda oli ikka vaja.

"Paljud asjad jäävad omasse aega, midagi pole teha," rääkis Kersna, kelle sõnul tuleb arhiividest leiduvaid saateid vaadata ka ajalises kontekstis. Seda palub Kersna ka Jupiterist leiduvate saadete puhul kindlasti arvestada.

Vahur Kersna saadetega saab märtsikuu igal päeval tutvuda Jupiteris.