Heimar Lenk: intellektuaalselt olen elu parimas vormis
Sel nädalal 75. sünnipäeva tähitsav Heimar Lenk kinnitas "Pealtnägijale", et tänavu ta enam kohalikel valimistel ei kandideeri, kuna tema aeg sai otsa. Teisalt rõhutab ta, et on intellektuaalselt oma elu parimas vormis.
Kolmetoalises korteris Põlvas on magamistuba kohandanud väikeseks foonikaks, kust jõuab eetrisse Vikerraadio saade "Kuldrandevuu", mida veab Heimar Lenk. "Ma kirjutan igale saatele stsenaariumi täiesti valmis, sest tahan sellist hoogsat rütmi ja ühes jorus ette lugeda, et oleks meeleolu."
"Kuldrandevuu" on segu soovikontserdist ja popmuusika antropoloogilisest uurimusest. Lenk kaevab välja rariteete ja kuulajate noorusaja lemmiklaule, millest ametlikes arhiivides pole jälgegi, aga mille näiteks tema ise või mõni püsikuulaja omal ajal BBC-st või Ameerika Häälest maha lindistas.
TPI-s majandust ja Moskvas teleajakirjandust õppinud Heimar Lenk alustas 40 aastat tagasi ETV-s režissööri assistendina, jätkas "Aktuaalse kaamera" uudistereporterina ning edutati 1970. aastate lõpus Moskva korrespondendiks. "Ma olen seda ka varem öelnud, et Moskva aastatel ma mitte ei elanud, vaid kümblesin selles linnas," kinnitas ta.
Kümne Moskva-aasta jooksul vahendas Lenk Tallinnasse teateid nii Kremlist kui Bolšoi teatrist. Ta Intervjueeris nii Vladimir Võssotskit kui ka Cliff Richardit. 1983. aastal kutsus Kesktelevisioon Lenki enda korrespondendiks Tallinnas, mis tähendas, et eestlase reportaažid jõudsid sadade miljonite televaatajateni. Enda arvates oli tema karjääri üheks tipphetkeks 1979. aastal Moskva-Peterburi rongis tehtud intervjuu Elton Johniga, mis lendas sülle täiesti kogemata.
Koos Liidu lagunemise ja Eesti taasiseseisvumisega hääbus ka Lengi karjäär, kuni Edgar Savisaar isiklikult kutsus ta Keskerakonna teenistusse, kus temast sai mõjukas visionäär ja propagandist. "Keskerakonna suhe ajakirjandusega on paljuski tulnud tema kaudu, see tähendab seda, et kuigi ta tuli poliitikasse, siis ega ei unusta kunagi, et ta on ajakirjanik," ütles Savisaar.
Keskerakonna hiilgeaegade meediaaparaat on täiesti omaette teema, aga üks selle hoogsam ilming oli Tallinna Televisiooni "Meedia keskpunkt", mida osad võtsid tõsise tõe kuulutajana, osad aga tsirkusena. "See oli täielikult ajakirjanduslik väljaanne, mis oli alternatiivne arvamus Eesti poliitikast, kus me ütlesime välja täielikult seda sama, mida mõtles partei ja mida paljud inimesed mõtlesid, aga mis ei jõudnud kunagi teleekraanile, välja arvatud Tallinna Televisiooni."
Ehkki ta kuulub jätkuvalt Keskerakonna ridadesse ja elab kaasa õde Marika Tuus-Lauli tegemistele Riigikogus, tegi Heimar aktiivse poliitikaga lõpparve. Esimest korda 20 aasta jooksul ei kandideeri ta tänavu kohalikel valimistel. Ta ise ütleb, et tema aeg sai otsa, teisalt on teada, et suhted partei keskkontoriga jahenesid pärast Savisaare kukutamist esimehe kohalt.
Kuigi kirg Keskerakonna vastu on jahtunud, siis päris ilma armastuseta Heimar parteist siiski ei lahkunud. Juba 2000. aastate alguses kohtas ta erakonna kongressil toonast Maapanga Põlva kontori direktorit Helle Virti. Neiu jäi Heimarile kohe silma, aga elupõline poissmees ootas veel ligi 15 aastat, kuni viimaks 2015. aasta juunis viis Põlva daami Otepää kirikus altari ette.
Helle ja Heimar elavad ühtaegu koos kui ka moodsat distantsabielu. Esmaspäevast neljapäevani viibib Heimar Lenk oma ateljees, teeb kirjatööd ja salvestab raadiosaadet. Neljapäeva õhtupoolikul pakib aga asjad ja läheb viieminutilise jalutuskäigu kaugusele abikaasa juurde. "Inimene on loodud ju ikkagi indiviidina ja perekond on ainult selleks välja mõeldud, et elu edasi viia, aga inimene tahab ju ise ka olla.
Heimar Lenk möönab, et füüsiliselt pole ta võibolla enam 20-aastane, aga intellektuaalselt on ta enda sõnul elu parimas vormis. "Meestele on see vanemas eas olek tegelikult väga huvitav eluperiood, sest sa hakkad mõtlema," kinnitas ta ja tõi välja, et teda huvitavad erinevad asjad asjad. "Ma analüüsin, miks see asi niimoodi läks Afganistanis, ma arutan oma peas ja tahan leida vastust, miks Eestis on 370 000 pensionäri, kes elavad vaesuses."
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Pealtnägija"