Valvelugeja Mart Juur soovitab raamatuid Nina Lykkest Andres Ehinini
"Prillitoosi" valvelugeja Mart Juur tutvustas pühapäeva hommikul taas hulka raamatuid, mis väärivad kätte võtmist.
Nina Lykke "Surmahaigus"
Juur märkis, et Nina Lykke raamatut "Surmahaigus" on peetud ja nimetatud teoseks, mis nihutab meditsiinikirjanduse piire, kuivõrd see tekitas ilmudes ja pärast seda, kui see sai olulise Norra kirjanduspreemia, üksjagu ärevust ja paanikat, sest räägib perearsti tööst väga avameelselt.
"See räägib sellest, mida perearst võib mõelda patsientidest, kes tulevad tema vastuvõtule sageli jumal teab mis tahtmistega ja jumal teab mis soovide ja eesmärkidega. Enamasti muidugi lihtsalt, et saada tasustatud vabu päevi," kirjeldas Juur.
Samuti räägib raamat n-ö valge keskklassi silmakirjalikkusest ja sellest, milline on tegelikult sallivus Norra mugavates elurajoonides ning mida avatus ühiskonnale tähendab.
"'Mulle üldse tundub, just Skandinaavia kirjandust lugedes, et mingid teemad on seal sellised, millest avalikkus enam ajakirjanduses ja ka omavahelises vestluses kõneleda ei saa, vaid ainus viis neist asjadest kõneleda ongi kirjutada romaan," tõdes Juur.
"Surmahaiguse" peategelane on perearst, 50-aastane naine, kes on oma eluga üpriski puntras. Romaani üks kiht on meditsiiniline töö, mida ta teeb ja mis osutab väga tuttavatele probleemidele, mis Eestigi perearstinduses ette tulevad, tõi Juur välja.
"Huvitav on teada, mida mõtleb perearst, kui ta näeb mind astumas kabinetti. Kas ma olen tema jaoks oodatud patsient? Kas ma meeldin talle, et ta sisimas tahab mind aidata? Väga tahaks loota, et tahab. Aga võib olla ka teistmoodi."
Teine kiht on perekonnadraama, isikliku elu paanikahood ja muu säärane, kirjeldas ta. "Seda raamatut nimetatakse satiiriks ja satiirina võib ka teda võtta, sest siin on ka kohutavalt naljakaid episoode, aga tegelikult tundub, et satiiriks ja huumoriks nimetatakse tänapäeva maailmas juba neid asju, kus lihtsalt räägitakse asjadest nii nagu nad on on."
Ave Taavet "Valerahategija"
"Valerahategija" on karikaturisti, illustraatori ja kujundaja Ave Taavet esimene raamat. See on jutukogu, mis koondab paarkümmend uskumatult naljakat ja sõgedat jutustust kaasajast, kirjeldas Juur.
"Millised autorid, millised varemloetud lood Taavetit lugedes meenusid? Meenusid mõned Romulus Tiituse lood, noore Andrus Kivirähki lood ja Andres Vanapa novellid ja jutustused."
Taaveti eripära on Juure sõnul see, et ta oskab võtta väga igapäevase asja ja panna selle sisse hoopis teise asja. "Klassikaline näide on üks tema novell, kus n-ö ärauputatud kassipoeg, kes viiakse n-ö merekooli, satub ühes jões asuvasse kalade kõrtsi, mis asub vee all. Lugu räägib sellest, mis seal juhtub ja mis kassipojast hiljem sai."
Rein Veidemann "Lunastus"
Eesti elu on äärmiselt rikas ja mitmekesine, ja lisaks kassipoegadele, kes käivad merekoolis, on meil ka selline ajalooline suurkuju, nagu Johann Voldemar Jannsen, tõi Juur välja.
"Suurkujudega on see asi, et nende peale tasub alati vaadata, nende tegevusest tuleb rääkida ja neid uuesti lahti võtta ja kokku panna. Jannsenist on kirjutanud mitmed autorid: Malle Saluvere, Jaan Kross, Mart Laar, ja nüüd on nende hulka astunud ka Rein Veidemann romaaniga "Lunastus".
Juure sõnul on see üks põnevamaid viimase aasta jooksul Eestis ilmunud ajaloolisi romaane.
"Esiteks seepärast, et raamatu esimesed kaks kolmandikku räägivad Jannsenist eraelulises plaanis nagu ta oli pärast teda tabanud insulti, kus tema meheteod olid tehtud. Viimane kolmandik on juba väga põnev, mille tegevustik toimub n-ö kaasajal või 20. sajandil Pärnus pärast sõda," kirjeldas ta.
"See tundub mulle Rein Veidemanni elukäigu suhtes varjamatult autobiograafiline, mille käigus saame teada, et on mingisugune asi, mis ühendab Johann Voldemar Jannsenit ja Rein Veidemanni isiklikult. Nagu sageli, mis saab ühendada kahte meest? Loomulikult ainult naine."
Justin Petrone "Minu Viljandi. Tagasi alguses"
Justin Petrone on kirjutanud raamatu "Minu Viljandi. Tagasi alguses", mis ilmus kuulsas Petrone Printi Viljandi-sarjas.
Justin Petrone raamatut "Minu Viljandi. Tagasi alguses" luges Juur enda sõnul suure rõõmu ja kaasaelamisega.
"Justin naaseb pärast abielulahutust Viljandisse ja tahab alustada uut elu. Ta võtab arvuti, uitab mööda Viljandi kõrtse, tahab kirja panna, mis oli enne seda. Aga alati tulevad kas mõned tuttavad pärimusmuusikud, eesotsas Jalmar Vabarnaga, aga veel sagedamini elujõulised Viljandi naisterahvad, kes panevad Justinil arvuti kinni ja võtavad ta käevangu ja viivad ta ümber Viljandi järve külma tuule kätte jalutama," kirjeldas Juur.
"See on üks lõputu lugu autori kannatustest, kes tahaks kirjutada oma elust loo, aga elu toodab uusi lugusid nii palju juurde, et kirja panna neid ei jõuagi."
Ray Connoly "Elvis Presley: üksildane elu"
Juur märkis, et ajalooline päev oli see, kui eesti keeles ilmus esimene Elvis Presley biograafia "Elvis Presley: üksildane elu", mille autor Ray Connoly on tema sõnul hinnatud elulugude autor ja kelle sulest on pärit ka John Lennoni ning James Deani biograafiad.
"See on mees, kes on ise Elvisega kohtunud, Elvist intervjueerinud ja kirjutab rokikuninga eluloo väga empaatilisel, südamlikul, aga samas ajakirjanduslikult väga selgel – isegi kiretul – moel lahti."
Raamatus kirjutab Connoly sellest, kes Elvis oli, milline oli tema perekondlik taust, milline oli tema kujunemisaeg, miks just selline muusika teda köitis ja miks oli tema saatus säärane nagu ta oli, sest Juure sõnul pole midagi kurvemat kui Elvis Presley saatus.
"Popmuusikast leiab selliseid saatuseid, aga Elvise saatus oli erakordselt kurb. Surra noores eas isegi veel enne uut algust, mis oleks olnud ehk võimalik ja jätta endast maha nii väike varandus nagu 1,7 miljonit dollarit, mis temasuguse superstaari jaoks oli peenraha."
Anne Cleeves "Kulutuli"
Põnevuskirjanduse riiulist võttis Juur kätte Anne Cleevesi raamatu "Kulutuli", mis on kaheksas romaan tema "Shetlandi"-sarjast, mille põhja on valminud ka ETV ekraanil jooksnud samanimeline sari.
"Tegevus toimub – nagu ikka – Shetlandil, kuhu kolib elama üks pere Londonist ja seejärel algavad, nagu ikka, salapärased mõrvad, puhkeb vägivald ja terve Shetland on paanikas, kuni väljapaistev uurija Jimmy Perez selle probleemi lahendab."
Andres Ehin "Kimbuke sinilolli"
Lõpetuseks võttis Juur kätte Andres Ehini valikogu "Kimbuke sinilolli", mille tema tütar Kristiina Ehin ja lesk Ly Seppel kokku panid. See on tõesti selline raamat, mis võiks igal luulesõbral, igal Eesti kirjanduse sõbral olla riiulis olemas.
Toimetaja: Merit Maarits
Allikas: "Prillitoos"