"Olid sobivad asjaolud, kokkusattumused, vaist, julgus ja hea õnn," meenutas "Minu" raamatusarja autor, miks populaarne raamatusari sündis. "Ma olen alati uskunud lugudesse, sest loost õpid nii palju, see hoiab koos tervet inimkonda. Olen alati uskunud ka raamatusarjadesse. Sari on see, mis paneb asja jätkusuutlikult elama.""

Lapsepõlves veetis Petrone väga palju aega raamatukogus.

Petrone tõdes, et tema ei plaaninud alguses ise kirjastajaks hakata, aga kuna "Minu Ameerika" raamatu mõte lükati tagasi, siis tuli see idee ise ellu viia. "2007. aasta algul pakkusin seda mõtet paarile kirjastajale, aga sealt öeldi, et sellel raamatul pole žanri, see pole memuaar ega reisikiri, vaid on lihtsalt lugu. Mina mõtlesin, et see ongi kõige tähtsam," sõnas kirjastaja, kes soovis toona ja soovib siiani olla pigem lastekirjanik.

Petrone tegi kohe alguses kolm raamatut korraga ja läks hästi, kuigi raamatute autorid ei elanud üldse Eestis ja raamatute esitlused toimusid Skype'i abil. "Kolm raamatut korraga oli piisavalt suur uudisväärtus, et see on tõesti sari. Siis tulid ETV kultuuriuudised ja sain välja öelda, et me ootame proovitöid eestlastelt üle maailma. Siis hakkas neid proovitöid tulema nagu Vändrast saelaudu ja päris üle pole see läinudki. Pea iga päev tuli mõni pakkumine postkasti," meenutas Petrone.

Läbi raamatute ja proovitööde on Petronel väga mahukas andmebaas eestlastest, kes elavad mujal maailmas.

Sügisel tuleb Petrone kirjastusel välja "Minu" sarja all eraldi sari "Kariibi meri" purjelaevadel hääletamisest. "Proovime, et raamatus oleks võimalikult palju erinevaid elustiile. Sellist elustiili pole raamatusarjas varem olnud. Noored inimesed, kes oskavad purjetamist või üldse ei oska ja otsivad kohta, kus nad saavad purjeka peal vabatahtlikku tööd teha. Raamat räägib nende vintsutustest ja intriigidest," tõi Petrone välja.

"Üks paremaid lugusid minu elus, mis juhtus, oli see, et ma Andrei Hvostovi ära tinistasin. Lugesin üht tema lapsepõlveainelist novelli ja hakkasin talle viisakalt peale käima. Lõpuks tal oli romaaniga loominguline kriis ja ta kirjutas "Sillamäe passiooni", millest sai niivõrd oluline raamat. "Viplala" raamatust pärit tinistamine tähendab minu jaoks seda, et mul on kindel visioon, millesse ma usun ja nüüd tuleb autor ka panna seda uskuma ja kirjutama," muheles Petrone.

"Kirjastus võtab kõik riskid, maksab kõik etapid kinni ja loodab, et lõppetapis on lugeja, kes hääletab oma rahakoti või raamatukogukaardiga ja et seda raamatut on vaja," nentis Petrone.

Petrone elab Võrumaal. "Olin Setumaaga 14 aastat seotud. Ma pakkusin oma talupidamise ja aiandusega üle, see kasvas mul üle pea ja ma müüsin maha oma suure talu. Nüüd on mul väiksem talu, mida ma praegu savikrohvin. Olen põhiliselt maal. Seal pole mul isegi internetiühendust, allkorrusel pole isegi telefonilevi. See on hea aeg ja võimalus mõtlemiseks, lugemiseks ja kirjutamiseks. Vahepeal käin Tartus ja Tallinnas," tõi Petrone välja.

"Oluline on oskus teada, millesse ma hetkel oma energia panen. Linnakeskkonnas on raskem neid energiavalikuid teha. Minu isiksus on õhinapõhine vaimustuja. Saan sellest aja jooksul aina teadlikumaks ja oskan endale vajadusel pidurit panna. Ma oma identiteediga lastekirjanikuna sain talupidamisest selle kogemuse kätte, mis andis mulle võimaluse sellest kirjutada ja minu tütred on öelnud, et nad loodavad, et minust saab maavanaema," muheles Petrone.

Kirjastaja sõnul pole mõtet midagi avaldada, kui pole tunnet, et raamat on teistele vajalik. "See on ikkagi päris valuline protsess ja riskide võtmine. Iga raamat hakkab oma elu elama. Raamat "Marta varbad", mis on kolmeaastaste laste suur lemmik, valmis kiiresti lapse lõunaune ajal tütre kolmandaks sünnipäevaks. Me kunagi ei tea, miks mõni raamat saab väga populaarseks," nentis Petrone.

"Justin on väga nunnu inimene, mul ei ole midagi halba tema kohta öelda. Meie lahkuminek oli pikaajaline protsess, mis salapärastel asjaoludel lihtsalt laiali vajus, aga me oleme kogu aeg ikkagi koostööd teinud. Meil tuleb kohe minu isapoolse suguvõsa kokkutulek ja Justin tuleb ka sinna," sõnas Petrone,

Petronel on eksabikaasa Justin Petronega kolm tütart. "Vanem tütar elab Ameerikas, hakkab kolledžit lõpetama turunduse alal. Keskmine tütar lõpetas just keskkooli ja tahab minna üht teadusala õppima ja kõige noorem tütar tahab minna lennuakadeemiasse ja saada piloodiks," tõdes Petrone. "Mu tütred näevad mu eeskuju, nad näevad, et ema teeb oma asja kirega ja siis nad leiavad oma asja, mida kirega teha."