Liikva Päikesekodu pakub erivajadustega noortele turvalist elupaika
Mis saab erivajadustega lastest siis, kui seaduse ees on nad täiskasvanud? "Ringvaade" külastas vastavatud päikeseküla, kus neil on lootust oma käe järgi oma elu sättida.
Kui tavaliselt lähevad noored pärast keskkooli lõppu ülikooli või tööle, siis erivajadustega laste puhul olukord nii lihtne ei ole. Kooli ajal on lastel palju abistajaid, ent pärast lõpetamist kukub see süsteem kokku.
"Vanematele on see väga keeruline. 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas tuleb tema kõrval olla. Pärast kooli on nende laste puhul ainus võimalus, et nad pannakse koju luku taha ja vanemad lähevad tööle. Nende elu saab siis läbi," selgitas kohalike venekeelsete vaimse puudega laste vanemate eestkõneleja Anna Fattahhova.
Ehitusettevõtjana töötav Janno Kell otsustas aga rajada Liikva Päikesekodu, 30 elukohaga küla, kuhu autistid ja Downi sündroomiga noored saavad pärast kooli lõppu elama tulla. Nii Kella kui ka Fatahhovat ajendas sellele teemale pühenduma isiklik kogemus – kummagi peres kasvab autistlik laps.
Kell selgitas, et mõtles sellele, kuidas ühel hetkel surevad ka erivajaduste lastega vanemad ära ja siis ei olegi neil enam kedagi.
Lapsevanemate panus projekti oli 400 000 eurot ning nõnda ei jäänud ka riigil ja Euroopa Liidul üle muud, kui algatusega kaasa tulla. Tänaseks on kokku 3,6 miljonit eurot maksev küla juba pidulikult avatud ja veebruarist kolivad sisse esimesed elanikud. Emade-isade omaosalus, et nende võsuke siia elama pääseks, on 25 000 eurot. Selle raha eest saavad Liikva elanikud kõik mugavused ja enamgi veel – näiteks saavad nad täitsa oma toa, kus on piisavalt ruumi ja kus on ka mugav olla.
Noored saavad Päikesekodus ka omavahel suhelda ja muid ühiseid tegevusi teha, ent Päikesekodu suurelt alalt nad kuigi tihti välja ei saa.
"Paljude nende noorte inimestega enam paljudes kohtades käia ei saa. Kui mõni selline 1,8-meetrine ja sajakilone poiss arvab, et on hea rabada möödaminejalt telefon või hüpata tooli peal istuvale kahele inimesele sülle, siis meile kui autistide lastevanematele on see arusaadav, aga teistele inimestele väga mitte," nentis Kell.
Praegu on 90 protsenti Eesti autistidest veel lapseeas. Arvuliselt on neid üle 4000.
"Ülekantud tähenduses võib öelda, et oleks vaja 20 aastaga 90 sellist küla teha," sõnas Kell.
Toimetaja: Victoria Maripuu
Allikas: "Ringvaade"