Põhja Konn loodi 2009. aastal, kui nad andsid välja oma esimese loo "Ilu". Koos hakkasid nad musitseerima aga tegelikult juba varem, mil Viimsis bändi trummari Ott Adamsoni sauna eesruumis Speed Kingi nime all koos proove tehti. "Ilu" looga said nad aga aru, et rokki on võimalik ka eesti keeles esitada.

"Kui oli Speed King, siis me tahtsime imiteerida klassikalist rokki, mida tehti 70ndatel. Siis ühel hetkel me tahtsime imiteerida progerokki, mida tehti Eestis. Seda tehti juba eesti keeles ka väga väga hästi, nii et siis tundus väga loogiline, et me hakkame eesti keeles laulma," rääkis Põhja Konna solist Valter Soosalu.

Ta lisas, et said siis ka bändiliimetega aru, et klassikaline luuletekst ja progressiivne rokk sobivad omavahel väga hästi kokku. Just luule moodustabki Põhja Konna laulude tekstidest valdava osa. "Me justkui ei vastuta oma lugude sisu eest. Me saame valida, mis see sisu on, selle põhjal, mis juba on kirjutatud luuleteksti näol. Aga teisest küljest, see luuletekst teatud määral enam ei paindu. Nii nagu ta kirjas on, nii ta ka on ja tuleks ikkagi nii luuletekstidesse kui ka igasugustesse teistesse autoritekstidesse suhtuda selles mõttes respektiga, et sa seda enda tahtmise järgi niisama ei vääna," ütles Soosalu.

Ka bändi nimi Põhja Konn on tegelikult inspiratsiooni saanud kirjandusest. "Eks see oli natuke sellega seotud, et mul oli Kreutzwaldi muinasjuturaamat kodus kuskil seismas. See Põhja Konna pilt oli nii äge ja rokilik seal kuidagi, et siis saigi selline mõte välja haudutud, et äkki oleks Põhja Konn hea mõte," rääkis bändi kitarrist Jürgen Kütner.

Kontserte annab Põhja Konn peamiselt Eestis, kuid korra sattusid nad bändi algusaastatel ka Soomes asuvasse rokibaari esinema. Põhja Konna liikmete sõnul ei ole aga otseselt tegemist teadliku valikuga, vaid kuidagi on lihtsalt nii juhtunud, et pigem esinetakse Eestis ja välismaale nii väga ei kiputa. Seda osaliselt ka seetõttu, et lood on eesti keeles. "Kuidagi ei ole niisugust ambitsiooni, et hakatagi Põhja Konna igapäeva tööks nimetama ja tegema aastapikkuseid tuure," ütles Soosalu.

Eestis on nad aga esinenud mitmetes erinevates paikades. Näiteks on nad kontserte andnud nii Alexela kontserdimajas kui ka Viljandi lossivaremetes. "Näiteks kui me Alexelas esineme, siis pool publikust ütleb, et just nii tahakski seda kuulata – istuda ja keskenduda. Teine pool publikust ütleb, et tahaks püsti tõusta ja tantsida," ütles Soosalu.

Sel suvel saab Põhja Konna kontserte kuulata aga Rakvere Vallimäe vabaõhukeskuse avapeol ja Kõltsu mõisa aias.