1. Esimest korda toimus Eurovisiooni lauluvõistlus 1956. aastal Šveitsis. Toona osales seitse riiki ja iga riigi esindaja esituses kõlas kaks laulu. Esimese Eurovisiooni võitis Šveits looga "Refrain", mida esitas Lys Assia.

2. 2020 on esimene aasta Eurovisiooni ajaloos, mil lauluvõistlust ei toimu.

3. Iirimaa on Eurovisiooni kõige võidukam riik ja on lauluvõistluse võitnud seitsmel korral – aastatel 1970, 1980, 1987, 1992, 1993, 1994 ja 1996. Aastatel 1980 ja 1987 esindas Iirimaad Johnny Logan, kes on ainus artist Eurovisiooni ajaloos, kes on lauluvõistluse võitnud kahel korral. Lisaks on Logan ka 1992. aastal võitnud loo "Why Me" autor.

4. Eurovisioonil on enim viimaseid kohti saavutanud Norra. Edetabeli põhjas on nad olnud 11 korda – aastatel 1963, 1969, 1974, 1976, 1978, 1981, 1990, 1997, 2001, 2004 ja 2012 (siis jäädi viimaseks finaalis). Samas on Norra Eurovisiooni ka kolmel korral võitnud – 1985, 1995 ja 2009. Kusjuures 1995. aasta võidulugu "Nocturne" koosnes vaid 24 sõnast. 

5. Kuigi Eurovisioon on toimunud 64 korda, on Eurovisiooni võitjaid hoopis 67. 1969. aastal jäid võrdsete punktidega võitu jagama nii Suurbritannia, Hispaania, Holland kui ka Prantsusmaa. Tol ajal ei olnud veel reeglit, keda sellises olukorras võitjaks kuulutada. Nüüd võidab aga võrdse punktiskoori korral riik, kes on saanud punkte rohkematelt riikidelt.

6. Kuni 1998. aastani saatis lauluvõistlusel osalejaid orkester, dirigendi sai aga iga riik ise valida. Viie võiduloo puhul juhatas orkestrit dirigent Noel Kelehan. Seda aastatel 1980, 1987, 1992 ja 1996. 42 aasta jooksul, mil orkestrit Eurovisioonil kasutati, dirigeerisid orkestrit vaid kolm naist.

7. Eurovisioonil osalevad laulud võivad olla kuni kolm minutit pikad. Kõige lühem lugu "Aina Mun Pitää" kestis aga vaid ühe minuti ja 27 sekundit. Selle looga osales 2015. aastal Soome.

8. Eurovisiooni noorim osaleja oli 11-aastane Nathalie Paque. Ta esindas 1989. aastal Belgiat looga "J'ai Vole La Vie". Kõige vanem osaleja oli aga Šveitsi esindava bändi liige Emil Ramsauer, kes osales 2013. aastal 95-aastasena. Eurovisiooni kõige noorem võitja oli 1986. aastal 13-aastane Sandra Kim Belgiast. Praegu peab Eurovisioonil osalemiseks olema vähemalt 16-aastane.

9. Paljad jalad on Eurovisiooni võidu toonud viiel korral. Laval esinesid jalanõudeta Sandie Shaw (Suurbritannia, 1967), Sertab Erener (Türgi, 2003), Dima Bilan (Venemaa, 2008), Loreen (Rootsi, 2012) ja Emmelie De Forest (Taani, 2013).

10. Eurovisiooni suurimad lauluvõistlused on olnud 43 osalejaga aastatel 2008, 2011 ja 2018. Rekordarv finaalis osalejaid oli aga 2016. aastal, kui Eurovisioon toimus 60. korda ja finaalis osales 27 riiki.

11. Aeg-ajalt on ette tulnud, et Eurovisiooni võidulood ei ole poolfinaalidest sugugi mitte esimesena edasi saanud. Näiteks võitis 2008. aastal Eurovisiooni Venemaa esindaja Dima Bilan, kes oli poolfinaalis hoopis kolmas.

12. Poolfinaalid on Eurovisiooni osa alates 2004. aastast. Enne seda võistlesid kõik laulud kohe finaalis.

13. Eurovisioonil tohib laval olla kuni kuus inimest. Kuni 1971. aastani oli maksimaalne lubatud inimeste arv aga kolm.

14. Esimene Eurovisiooniga seotud "skandaal" toimus 1957. aastal. Taani lauljad Birthe Wilke ja Gustav Winckler suudlesid loo lõpus 11 sekundit ja see tekitas publikus pahameelt. Taani saavutas aga tol aastal kolmanda koha.

15. Eurovisiooni ajaloo jooksul on mitmed riigid ka lauluvõistlust boikottinud. Näiteks ei osalenud 1981. aastal Itaalia, sest Eurovisiooni peeti liiga vanamoeliseks. Austria, Soome, Norra ja Portugal boikottisid lauluvõistlust aga 1970. aastal, sest ei olnud rahul sellega, et eelmisel aastal võitis neli riiki. 2017. aastal boikottis Ukrainas toimuvat lauluvõistlust aga Venemaa, sest neid esindama valitud artisti Yulia Samoylovat ei lubatud Ukrainasse. Seda seetõttu, et ta esines Krimmis pärast seda, kui Venemaa selle annekteeris.

16. Austraalia on Eurovisiooni lauluvõistlust üle kandnud 1983. aastast. Alates 2015. aastast on Austraalia ka ise Eurovisioonil osalenud.

17. 2001. aastal vaatas Taanis toimuvat Eurovisiooni 95% Taani elanikest. See on senini riikide kaupa kõrgeim vaadatavuse protsent. Ka kohapealt jälgis Eurovisiooni rekordarv inimesi. Samal aastal võitsid Eurovisiooni Tanel Padar ja Dave Benton.

18. Luksemburg on Eurovisiooni võitnud viiel korral. Ükski riigile võidu toonud lauljatest ei ole aga Luksemburgist pärit. Neli neist olid pärit Prantsusmaalt ja üks Kreekast.

19. Eurovisiooni korraldamine on kulukas tegevus, mistõttu on vahel Eurovisiooni võitnud riigid korraldamisest loobunud. Nendeks on Holland, Prantsusmaa, Monaco ja Luksemburg. Kõigil neljal korral anti Eurovisiooni korraldamisõigus Suurbritanniale.

20. 2015. aastal lisati Eurovisioon Guinnessi rekordite raamatusse kui kõige kauem toimunud iga-aastane televisiooni lauluvõistlus.