Millega Klassikaraadios tegeled?
Elan, kasvan, arenen. Tänu sellele jõuavad teiste hulgas eetrisse kõige uuemaid helisid tutvustavad sarjad "Nyyd-muusika" ja "Rostrum", igakuised hetked kontserdisaalist, nädala muusikasündmusi kokkuvõttev "Helikaja", vanad ja krõbisevad albumid saates "Eesti klassikaplaat" ja hilisõhtune piirideta muusika maailm nimega "Fantaasia".

Kuidas Klassikaraadiosse sattusid?
Endalegi ootamatult tänu heale tähtede seisule, pooleldi poikvelolevale uksele ja oma nooruse uljusele.

Miks Klassikaraadio?
Sest siin on ruumi kõigele, mis mind kõnetab.

Kas ise raadiot kuulad?
Raadio kuulamise soov ja vajadus kasvavad sünkroonis raadiotöö kogemusega. Kuulan kõike, mida minu iseteadlikud antennid kinni püüavad.

Kes on sinu iidolid?
Need, kes inspireerivad mind ja näitavad mulle uusi maailmu, ega lase mul mugavustsooni jääda.

Plaat, mille võtaksid kaasa üksikule saarele?
Ainult üks? Sellisel juhul jätan saare vahele.

Millise tuntud muusiku või heliloojaga tahaksid intervjuu teha?
Mõne tulevikumuusikuga, kes tõenäoliselt ei ole veel isegi sündinud, kuid kelle stardiplatvormiks saab olema kogu see globaliseerunud ja digitaliseerunud maailm, kus pealtnäha on muusikas kõik juba tehtud ning avastatud. Tahaksin teada, kas meie siin oleme praegu õigel teel.

Kes on klassikalise muusika kõrval sinu lemmikud popmuusikud?
Suure sisemise põlemisega muusikud, keda ei piira žanrilised, poliitilised ega eetilised raamid. Need on inimesed, kes ekslevad teinekord vägagi hämaratel kaardistamata aladel ja ajavad mind absoluutselt hulluks.

Elu parim kontserdielamus?
Häid ja väga häid kontserdielamusi on üksjagu. Tahaks loota, et see kõige-kõigem ootab mind veel ees ja ma tunnen ta õigel hetkel ära. Usun, et see on midagi, kus füüsiline ja ajaline ruum ei oma tähendust, kus rahvas ei koosne enam üksikindiviididest, vaid moodustab tervikliku ühes rütmis hingava organismi – ja see meeldib mulle väga. Täielik vabadus ja usaldus.

Viis lugu, milleta ei kujuta enda elu ette?
Hällilaul, sünnipäevalaul, järjepidevalt kummitav laul, tõeliselt hea laul ja see laul, mis tohutult meeldib, aga mida ei julge kellelegi tunnistada.