Mick Pedaja ning Andres Kõpper loobusid nädalaks plastist
Muusikud Mick Pedaja ning Andres Kõpper ehk NOËP proovivad nädal aega elada nii, et nad kasutaksid võimalikult vähe plasti, loobudes kilekottidest, ühekordsetest plastnõudest ning valides poelettidelt võimalusel neid kaupu, mis ei ole pakendatud kilesse.
Andres ja Mick ütlesid, et neil oli juba enne väljakutsega liitumist keskkonnasäästlikke harjumusi, näiteks riidest kotiga poes käimine, prügi sorteerimine ning korduvkasutatavate veepudelite ning kohvitopside kasutamine.
Andrese ja Micku arvates on puu- ja köögiviljade jaoks mõeldud ühekordsed kilekotid täiesti mõttetud ning nad ei kasuta neid enam ammu. Mick sõnas, et kõige raskem on poodi minnes valida oma lemmiktooteid näiteks siis, kui enamik neist on pakendatud kilesse või plasti. "Meie pere eelistab alati pakendivabasid tooteid ning juurviljad-puuviljad ostame alati ilma kilekotita, sest reaalselt me neid ei vaja. Tore oleks, kui poodides saaks osta näiteks lahtiselt ka spinatit ning muud rohelist salatit oma karbiga, vältimaks plast liigset tarbimist," rääkis Mick.
Andrese meelest pole ühekordse plasti kaotamine igapäevaelust tegelikult liiga keeruline. "Komistada võib siis, kui pähe tuleb mõte "ah, ainult see üks kord praegu ostan". Küsimus on harjumustes. Väga raske on aga hakkama saada täitsa ilma plasti tarbimata, sest see välistab poelettidelt suure osa toodetest. Ma proovin need seitse päeva hakkama saada täitsa ilmam," lubas ta.
Andres lisas, et üks proovikivi seoses kilekottidega on kindlasti prügikottide küsimus. "On biolagunevad kilekotid, aga need ei ole ka kõik nii süütud, kui algul tundub. Arvan, et see süsteem ja harjumus vajavad uuenduslikku lähenemist," arvas ta.
Mick soovitas kõigil keskkonnasõbralikuma elu elamiseks alustada riidest poekotist. "Samuti on ju väga lihtne loobuda söögikohtades jookidesse pakutavatest kõrtest. See kultuur näitab ka õnneks paranemismärke näiteks pillirookõrte näol," märkis Andres.
Mõlemad arvavad, et tänapäeval on nähtavasti noored teadlikumad keskkonnasäästlikest eluviisidest kui emad-isad. "Näiteks sotsiaalmeedias levib info kiiremini ning vanema generatsioonini ei jõua sõnum nii ruttu või on takistuseks vanad harjumused ning suhtumine, et mis see üks kilekott ikka maailmale teha võib. Usun, et mida rohkem me ise muudame oma harjumusi, seda parem on elada ka meile järgneval põlvkonnal. Inimesed aga peaksid reageerima kiirelt, kuna muutust on vaja kohe – seda räägivad ka teadlased. Praegu käib ookeanide suurpuhastuse projekt ning tänu sellele hoitakse ära paljude meres elavate ning ka kallastel pesitsevate loomade surmad," rääkis Mick.
Andres toob hea näitena kooliõpilaste kliimastreigi, kes Toompeal rahumeelselt protestisid ning kliimateemadele tähelepanu juhtisid. "Noorem põlvkond on rohkem infoväljas, mis selleteemalist teadlikkust laiendab. Ma ei oska öelda, palju see teadlikkus kandub üle reaalsesse harjumuspraktikasse, aga usun, et teatud määral kindlasti," lausus ta.
Toimetaja: Rutt Ernits
