"Kui me vaatame erinevaid maailma riike ja analüüsime olukorda, siis meil on globaalsest katastroofist puudu ainult natukene," märkis Truuverk.

"Prügiprobleem on globaalne probleem. See, kui keegi viskab põõsasse pudeli Indoneesias, siis see tegelikult on ka eestlaste probleem. Selle üle võib naerda, selle üle võib ironiseerida, aga see on niimoodi," lisas ta.

"Indoneesias näeb jäätmekäitlussüsteem välja selliselt, et pudel põõsast läheb vihmaga jõkke, jõest merre, merest ookeani ja seal juba kogu plast hävitab elusloodust meie kõigi jaoks."

Truuverk märkis, et inimestel tuleb otsustada, et mida nad siin planeedil teevad. "Kui me tahame veel ühe põlvkonna kesta, siis me peame selle peale kõik juba täna mõtlema, sest see, kuhu me oleme välja jõudnud, on lihtsalt uskumatu."

Just viimaste aastatega saavutatu on see, mis Truuverki jaoks on eriti uskumatu. "Näiteks väikeses Eestis on kokku arvutatud, et me iga päev kasutame ära 200 000 ühekordset topsikut. See kõik on ju ressurss. See kõik läheb põletamisele, see kõik läheb osaliselt võib-olla ka ümbertöötlemisele, aga ikkagi – me võtame selle topsi, me joome sealt ühe korra ja siis viskame ta ära. See ei ole normaalne käitumine."

Kui arvestada, et taoliselt käituvad kõik maailma 7,5 miljardit inimest, siis ei paista inimesed varsti Truuverki hinnangul selle prügi seest välja. "Kõige halvem asi, mis üldse olla saab, on see, kui nõud on ühekordsed. Kui nõud on ühekordsed ja plastist."

Rääkides kontsertidest ja festivalidest, kus joogid on plastpudelites ja -topsides, siis nentis Truuverk, et see mugavustsoon on inimestel samuti tekkinud just viimaste aastatega.

"Varem peeti kõiksugu üritused rõõmsalt ära ilma ühekordsete nõudeta. On olemas ka sellised kontsertkorralduse organisatsioonid, mis annavad nõu, kuidas seda täpselt teha, nii et ta oleks loodussõbralik – kuidas käidelda prügi, milliseid nõusid kasutada, milliseid materjale lavaehituseks kasutada."

Tema sõnul pole praeguseks kahjuks väga häid biolagunevaid nõusid välja mõeldud. "Aga nende kallal töötatakse ja ma olen täitsa kindel, et see on paari aasta küsimus, mil me saame võib-olla ka juba soovitada ühekordseid biolagunevaid nõusid."

Truuverk märkis, et on sageli kuulnud inimesi ütlemas, et nemad ei saa mitte midagi üksi maailma jaoks ära teha.

"Tegelikult iga inimese tegu loeb ja igaüks võikski enda jaoks läbi mõelda esialgu kaks-kolm asja – mida mina teen südamega, et päästa maailma ressursse. Ehk kui vähegi võimalik, vaadake kodus üle oma prügi sorteerimine selle mõttega, et biojäätmed läheksid eraldi. Banaani-, kartulikoored, kõik selline. Teine asi – lähen poodi, võtan kaasa oma riidekoti, ei osta kilekotti."

Samuti on Truuverk vaadanud üle oma autokasutamise. "Minul ei ole enam sellist autot, millega ma igapäevaselt sõidan, vaid kasutan rendiauto variante ja niimoodi on väga hästi võimalik ellu jääda Eesti vabariigis."