Helena-Maria Reisner sõnas "Ringvaates", et ta on filmi tänaseks näinud neli korda. "Kõige imelikum asi oli see, et kui ma esimest korda filmi vaatasin, siis mina nutsin ka," selgitas ta ja tõi välja, et tänaval ja bussis on teda oma rolli eest kiidetud. "See on veidi imelik, kui keegi tänaval niimoodi ütleb, siis ma lihtsalt naeratan ja ütlen "Aitäh"."

"Moonika Siimets ütles mulle ka millalgi, et mõtle, kui sinu ema viiakse nüüd 30 aastaks ära," selgitas Reisner, kuidas ta filmis reaalseid emotsioone suutis tekitada. "Kui tehti pisaraid, siis see oli selline trikiga, mulle pandi mingit soolavett silma, mis oli hästi vastik."

Tema ema Liisa Pakosta kinnitas, et režissöör Moonika Siimets oli kõik väga põhjalikult ette valmistanud. "Meie tagasihoidlik roll seisnes selles, et me seletasime, kuidas iga tööd tuleb teha hästi korralikult, püüdlikult ja südame," sõnas ta ja tõdes, et tegelikult on lapsed koolis palju kõiksugu rühmaülesandeid harjutanud.