"Juba rääkimaõppimisest saadik on tal olnud suhe helidesse kuidagi teistsugune. Ta kuuleb midagi huvitavat ja võib isegi mitu kuud või aastaid hiljem seda sama omaette korrata," kirjeldas Jaagu isa Juhan Javois ETV saates "Ringvaade".

Isa Juhan ütles, et märkas juba pooleaastase poisi puhul, et ta vaatab maailma teistsuguse pilguga. "Väga põnevil pilguga, nagu teadlane vaataks uurimisobjekti. Ma mõtlesin, et huvitav, kui ta ükskord rääkima hakkab, mida ta räägib, see võib olla väga huvitav," ütles Juhan.

Jaagu lemmiktegevuseks on viguritega laulusõnade väljamõtlemine. "Mulle meeldib palju vigureid teha," tunnistas ka Jaak ise.

Kui poeg sai diagnoosi, oli perekonna mure väga suur. Autismispektri häirega inimesi iseloomustavad eelkõige suhtlemisraskused, omapärane suhtlemisviis, probleemne arusaamine teiste inimeste emotsioonidest, soovidest, jäikus eluviisides ja mõttelaadis, stereotüüpsed ehk korduvad ja sügavad huvid, harjumused ja käitumised.

"Päris keeruline on olnud leida talle trenni. Ta on niivõrd hajameelne, et treenerid on tõstnud käed üles, et ei saa hakkama. Kui on näiteks teatejooks, unustab Jaak poole jooksu pealt ära, hakkab vaatlema mingit detaili saali teises otsas," kirjeldas isa.

Jaaku aitab muusikateraapia, kus ta on käinud kaks aastat. "Eks ta ise tajub ka, et tal on raske selles ühiskonnas oma kohta leida. Kõik need õnnestumised, mis tal muusikateraapias on, ta saab teha midagi, mis talle meeldib ja milles teda tunnustatakse, see annab talle enesekindlust tegeleda nende asjadega, mis talle rasked on," ütles isa Juhan.

Teraapiad erivajadustega laste aitamiseks on kallid ja riiklikest vahenditest ei piisa. Jaagu muusikateraapia eest aitab tasuda Lastefond, kuid temasarnaseid lapsi on veel. Kui teil on võimalus neid aidata, siis annetuse saab teha Tartu ülikooli kliinikumi annetuskontole. Täpsema info leiab aadressilt lastefond.ee.