Selgus, et üldiselt arusaadavad sõnad nagu "telo", "tappimine" ja "display" on tunginud igapäevakeelde, kuid keerulisemaid kaldkriipsude ja hashtagidega väljendeid on juba mõned aastad vanematel inimestel võimatu mõista.

Saate raames läbi viidud eksperimendi käigus paluti lastel koostada üks selline lause nende arvutikasutussõnadega, millest ükski vanainimene aru ei saa ning kus sisalduks nii palju võõrväljendeid, kui vaid pähe tuleb.

Nii pani grupid kirja laused nagu "Yo dude, ma rushin mängu, #get ban nube" või "kle tule pelame Robloxi!"

Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender ning lastekirjanik Aino Pervik jäid neid väljendeid tõlgendades tõsisesse hätta. Vähe sellest, ka laulja ja vlogger Ariadne tunnistas: "Ma olen alles 19, aga ma vaatan ka, et issand, ma olen juba nii vanaks jäänud, et ma ei tea ka neid kõige uuemaid ingliskeelseid väljendeid, kuna üldjuhul nad moondavad neid niivõrd palju, et nad ei ole puhas inglise keel, aga nad ei ole ka eesti keel." Tema sõnul on keeleuuendused üldjoontes seotud sotsiaalmeediaga. Ka youtube`i videomeistrite seas on ulatuslik slängi kasutamine pigem reegel kui erand.

Kohati tunnistasid varateismelised ka ise, et släng teeb omavahelise suhtluse keeruliseks, kuna erineb grupiti. "Vahepeal juhtub tõesti, et mõned hakkavad täiesti inglise keeles rääkima, ja siis ma tõesti mõnikord ei saa aru," tunnistas Tallinna 21. kooli õpilane Holger. "Varem olin natukene kartlikum selles osas, et ma ei julgenud küsida, mida mingisugune väljend või sõna tähendab, aga noh nüüd ma olen nagu vanemaks saanud ja ma olen selles osas julgemaks läinud -mis seal ikka juhtuda saab."

Kui laps või täiskasvanu jääb suhtlemises hätta, siis Eesti Keele Instituut soovitab küsimuste korral julgesti ühendust võtta nende keelenõuandlaga.

"Eesti on vaba maa, me otseselt ju ei saa seda suud sulgeda nüüd, et ärge nii rääkige. Mina usun, et see on ühelt poolt ealine eripära või iseärasus," rääkis Tender. "Jah, lapsed tahavad ise ka olla eripärased ja tõesti mingi seina vahele teha või see on nüüd meie, meie, just meie osa."

Kirjanik Aino Pervik seevastu soovitab lapsevanematel oma võsukesi keelekasutuse osas korrale kutsuda, sest segakeeles rääkimine mõjutab ka mõtlemist ning ajab mõtted sassi. Ka Ariadne sõnul tuletab talle ema pidevalt meelde, et isegi sotsiaalmeedia videopostitustes tuleb rääkida puhast eesti keelt.

"Me oleme üks väike keelesaareke, keelte saareke suures indo-euroopa keelte meres, mis meid ümbritseb. Soome-ugri saareke ja selle üks väike kaljunukk oma eesti keelega ja me teame, et meie kõige lähimad sugulaskeeled vadja, isuri, liivi, vepsa on tegelikult hukkunud selles suures meres," arutles Kristiina Ehin. "Kuidas teha nii, et me selle oma kaljunuki oleks uhked ja et me ei ajaks nina liiga püsti, aga hoiaks seda ilusti vee peal ja püsiks veel palju aastasadu?"

Tõnu Tender lisas, et kõige tähtsam on see, et noored siiski endiselt väärtustaksid ja peaksid oma emakeelt või eesti keelt tähtsaks. "See et tulevased põlved leiaksid, et ta annab midagi juurde," märkis ta.