"See lugu räägib viimasest Eesti paganast, kes kõigile välismaailma mõjutustele vastu paneb. Ja kuna nüüd on jõuluaeg kätte jõudnud, siis ühendasime jõulud kah video temaatikaga,” selgitas loo autor Marko Sigus.

Lisaks selgitas ta triloogia iga osa eraldi:

"1227"

"Just sellel aastal tungisid "Henriku Liivimaa kroonika" andmetel 20 000 ristirüütlit Muhumaa territooriumile ja asusid saarlaste muinaslinnust piirama. Kroonik räägib väga kiitval toonil kristlaste marodööritsemisest ja metslaste mõnitamisest, muidugi sundis selline asi laulu kirjutama, et asju õiges valguses näidata," sõnas ta. 

"Surm tappis ära"

"Silme eest jooksevad mööda pimeda keskaja barbaarsed sajandid ja võimas morbiidne meloodia kõlab nagu varakristlik palvelaul katedraali raskete võlvide all," kinnitas Sigus ja lisas, et kui religioon oli kõrgfaasis ja väljamõeldud jumalaga inimeste lollitamine ja hirmutamine jätkus, juhtus üks asi, mis ei olnud väljamõeldis. "Surm personifitseerus ja tuli inimese kujul Maa peale."

"Vanapaganist"

"See on lugu soome-ugri mehest, kes on elanud üle kogu eestlaste 800 aastase pikkuse orjaaja," tõdes ta ja tõi välja, et erakul on soode ja metsade taga majapidamine, hoovis on kaev, mille põhjas lendavad kured ja kust kaudu pääseb otse Toonelasse. "Toonela kirjeldus on võetud M. J. Eiseni raamatust "Eesti mütoloogia", kus kirjutati Toonela kohta järgmist: "Ennemuistsete juttude järele kujutab vana rahvas enesele elu maa all niisamasugusena kui maa peal ette. Seal on metsad ja põllud, orud ja mäed, hobused, lehmad, lambad, metsloomad, isegi jõed ja ojad. Ainult hämarus valitseb Manalas.""