Selleks ajaks oli ta kehastanud näidendi ainsat tegelast Maunot juba üheksa aastat: "Eks oli aeg ümber ja habe juba hall, ei saanud enam seda poisikest mängida," muigas Oja Õhtulehele, "lõpuks muutus "Aabitsa kukk" tüütuks ja sellepärast ma ta ära lõpetasingi."

Küsimusele, kas Oja mõne teisegi monolavastuse vastu võtaks, kõlab kindlameelne vastus: "Ei või iial teada, aga mingisugust tungi mul selleks küll ei ole."

"Praegu ütlen pigem monotükile ei, parem on teha ikka kellegagi koos," tunnistas Oja. "Ma ei ole selles eas, et käia enesega laval eputamas, seda monoteater ikkagi on, see on teatri healoomuline kasvaja," lausus Oja muheledes ja lisas, et eks teater muidugi suures osas üks edevuse laat ongi.