"Et ei ole mõtet enam raadiot teha, et kõik kuulavad Spotifyd, see ei ole tõene," kinnitas Jõesaar "Vikerhommikus".

Ainuüksi Vikerraadiot kuulab stabiilselt 300 000 eestimaalast, mis on Eestimaa kõige parema raadiojaama tulemus. "Tänasel hetkel ei ole Eestis ühtegi raadiojaama, mille kuulajaskond ületaks Vikerraadio oma," tõdes Jõesaar.

Raadiojaamadele on väljakutseks aga siiani noor auditoorium vanuses 12-29 eluaastat. "Väljakutse on kogu ERR-il, kuidas noori inimesi mitte omavahel ümber jagada kanalite vahel, vaid teistest kanalitest meile juurde tuua," selgitas ta.

Erinevatel kuulajarühmadel on erinevad harjumused ja Jõesaare sõnul tuleb tõdeda, et noored on liikuvamad ja otsivamad. "Teisest küljest on hea see, et nad leiavad üles hea raadioprogrammi ükskõik, millisest seadmest," lausus Jõesaar.

Üha enam ongi populaarsust kogumas mobiilirakendused. "Esimene Vikerraadio programmiga seotud edulugu on "Õhtujutt", mida on tõesti kuulatud eelmisel aastal ligemale pool miljonit korda. Öelda, et kes on "Õhtujutu" sihtrühm, siis kindlasti ei ole seda laps, kes kuulama hakkab, vaid sihtrühm on see lapsevanem, kes selle "Õhtujutu" on üles leidnud ja nihutab head raadiosaadet õigesse ajamomenti," rääkis Jõesaar.

Just sellise ajanihke tekitamine on kuulamist juurde toonud ka teistesse raadiokanalitesse. Jõesaar tõi näite Raadio 2-st, kus "Rahva Oma Kaitset" kuulab järele sama palju inimesi kui saadet otse kuulatakse.

Raadioauditooriumi uuringut viib läbi TNS Emor ja igas kvartalis osaleb uuringus ca 3000 inimest. "Valim on ikkagi väga suur ja annab esindusliku pildi sellest, milline on Eesti Vabariigi auditoorium üldiselt," rääkis Jõesaar.