Andrus Kivirähki kirjutatud ja lavastatud "Aabitsa kukk" esietendus 10. septembril 2004 Tartus Lutsu Teatrimajas. Möödunud kümnendi jooksul on lavastust mängitud väga mitmesugustes saalides Eestis ja välismaal: teatrimajades, külakultuurimajades, koolimajades, diplomaatilistes esindustes, väikesaarte seltsimajades, kus puudub elekter. Lavastuse kodusaaliks on aga Maalisaal. "Aabitsa kukega" Draamateatri kõige kammerlikum näitelava 8. oktoobril 2004 avatigi, meenutab teatrimeeskond.

Vastilmunud Eesti Draamateatri ajalehes meenutas Andrus Kivirähk, et "Aabitsa kuke" esietendus toimus Tartus, Lutsu tänava majas. "Proove olime teinud ikkagi Tallinnas, aga viimaseks nädalaks kolisime Tartusse ja harjutasime seal. Põhiline oli, et Tõnu teksti pähe saaks. Seda oli ju ilmatu ports! Ja ma tundsin end alati süüdlasena, kui Tõnu sassi läks – mina olin ju kogu selle kraami valmis kirjutanud, mida teine inimene pidi nüüd oma pealuu sisse toppima," meenutas ta.

"Tõnu valmistas ka spikreid ja kleepis neid igale poole, näiteks aknale. Tartus asus saal nimelt esimesel korrusel ja seal polnud võimalik sedasi aknaid uljalt pärani lüüa nagu Draamateatri Maalisaalis, ning "Tere, Paramonova!" karjuda. Lutsu tänaval võis juhtuda, et sa tõmbad akna lahti, aga täpselt selle taga seisab mõni süütu mööduja ja vaatab Tõnule otse näkku. Õnneks olid seal kahekordsed aknad, nii et Tõnu sai sisemised lahti kiskuda, aga välimised jäid kinni. Nende peale ta siis oma spikreid liimiski," lisas ta.

Lavastus ja Tõnu Oja osatäitmine on auhinna koju toonud pea kõigilt festivalidelt, kus "Aabitsa kukk" on osalenud: 2009. aastal grand prix monolavastuste festivalilt "Zvaigzne" Riiast ning II preemia ja monoteatrite festivalide direktorite diplom rahvusvaheliselt monoteatrite festivalilt "MonoBaltija" Kaunasest, aasta hiljem parima näitlejatöö eripreemia soome-ugri rahvaste teatrite VIII festivalilt "Majatul" Joškar-Olast.