Amsterdami ülikooli psühholoogid tegid katseid vabatahtlikega, kes pidi jälgima arvutiekraanil toimuvat, seejärel küsiti, mida nad nägid ning katsealused võisid vastata kas jaatavalt või eitavalt, vahendab Novaator.

Katsete põhjal on sarnaste küsimuste puhul inimese silmaava suurus seotud oodatava vastusega - pupillide suuruse muutumine oli kõige märgatavam enne vastuse väljaütlemist: enne jaatavalt vastamist olid silmaterad suuremad kui "ei"-vastuse andmise ootuses.

Silmaterad pani laienema ka vastamiseelne kõhklus - kui inimene polnud kindel, kas ta küsitut märkas ja soovis vastata "ei", kuid vastas lõpuks jaatavalt, siis olid tema silmaterad eriti laiad.

Uurimuse autori Tobias Donneri sõnul peegeldab pupillide liikumine täpselt ajus küpsevat otsust - silmaterade liikumise jälgimise abil saab uurida näiteks inimeste eelarvamusi ning hinnata, kui kindlad on nad oma vastustes.