Artišokikasvataja Andreas Kiik selgitas, et ta käis Itaalias reisil, proovis seal artišokki ja hakkas mõtlema, et miks see ei võiks ka Eestis kasvada. "Hakkasime kaheksa aastat tagasi proovima ja lõpuks jõudsime sortide ning kasvatustehnoloogiatega sinnamaani, et need kasvavad meil väga hästi," ütles ta ja lisas, et alguses ei tahtnud artišokid üldse kasvada.

Tema sõnul sobib artišokkidele hästi niiskus ja mõõdukas temperatuur. "Tänavune suvi oli väga hea nende jaoks," mainis ta ja lisas, et nemad kasvatavad ainult artišokki. Sel aastal toovad loodetavasti need neile midagi ka sisse. "Kui harimise kulud saaks kaetud, oleks juba hästi, aga järgmisel aastal veel paremini."

Kuigi põhiliselt süüakse artišokist südamikku, mis moodustab ühest taimest umbes 30-40 protsenti, aga nemad kasutavad ära kogu taime. "Välimistest lehtedest tegime just pastat, aga neist saab teha head alkohoolset jooki ja teed, vart saab marineerida nagu kurki, ta on hea krõmps."

Põhiliselt ostavad neilt artišokki restoranid ja väikesed söögikohad. "Aga ka inimesed ise, üldiselt need, kes tellivad, teavad täpselt, mida nad tahavad," rõhutas ta ja lisas, et palju on ka regulaarseid tellijaid.