Särekanno: minu suhe võimsate raviomadustega artišokiga on väga kirglik
Retseptitoimetaja Paula Särekanno näitas "Terevisioonis", kuidas artišokki puhastada ja tõdes, et selle vilja saab ära kasutada nii, et midagi prügikasti ei viska. Särekanno sõnul on tema suhe võimsate raviomadustega artišokiga väga kirglik ning valmistas sellest salati, snäki ja maitsva pajaroa.
"Üks väga lahe viis artišokke kasutada ongi sisekujundusena," ütles Oma Maitse retseptitoimetaja Paula Särekanno. "Lillade artišokkide tekstuur on seest natuke pehmem. Paljude kokkade lemmik on just lilla artišokk. Rohelist artišokki on jälle parem marineerida."
Artišoki puhastamiseks tuleb noaga ära lõigata otsast umbes üks kolmandik. "Artišoki jala saab ära kasutada püreesupiks. Lõikad jala tükkideks, teed puhtaks, koorid ära ja keedad mõnusaks püreesupiks," nentis Särekanno, kes tõi stuudiosse Eestis kavatatud artišokid.
Artišokk on Särekanno sõnul päris võimsate raviomadustega. "Kõik artišoki osad on söödavad. Mida ei tasuks süüa, on need väikeste asteldega osised. Kõikidest teistest osadest, lehtedest ja koortest, mida ära koorime, saab keeta teed."
Lehed korjatakse artišoki küljest ära. "Need me keedame ära ja teeme mõnusa dipikastme. Lehti korjame ümbert ära nii kaua, kui lehed on veel puised, vahepeal võib hammastega julgelt proovida, päris palju peab ära koorima," juhendas Särekanno.
Artišoki hooaeg maailmas on kevadeti, aga Eestis sügiseti, august kuni oktoober.
Kõige suuremad artišokid seest õitsevad ja õitsev osa tuleks samuti ära lõigata. "Keskmise suurusega artišokid on väga head täitmiseks. Paned sisse juustu ja leivapuru ning küpsetad ahjus," sõnas Särekanno.
Artišokkide küpsetamiseks väga hea viis on aurutamine. "Pole vaja, et see oleks päris pudrupehme, aga et oleks mõnusalt läbihammustatav. Artišoki salati tegemiseks on meil kausis valged oad, kirsstomatid, petersell ja lisame ka keedetud artišoki."
Artišokk sobib väga hästi salatitesse, pajaroogadesse ja ka lihtsalt snäkina. "Artišokile võib panna peale Parmesani juustu ja leivapuru ning korraks veel ahju," lisas Särekanno.
Kastme jaoks pani Särekanno kausikesse kolm supilusikatäit oliiviõli, ühe supilusikatäie valge veini äädikat, supilusikatäie mett ja natuke sinepit.
Artišokk on nagu õun, mis lahtilõigatuna läheb üpris kiiresti pruuniks.
Särekanno sõnul võiks artišoki väliseid kesti, mis ära kooriti, keeta umbes 30 minutit. "Kui artišokk on pehme, võtad tüki, kastad hummuse või dipi sisse ja hammastega kraabid siit seest. Nii saame seest viljaliha ilusti kätte," juhendas Särekanno.
Särekanno igasügisene lemmikroog on pajaroog, milles on kanakintsud, valge veini ja võikaste, artišoki südamikud, päikesekuivatatud tomatid ja mustad oliivid.
Artišokk on väga tänuväärne vili, mis säilib kaua, kui teda õigesti hoida. "Kodustes tingimustes võiks vilja panna külmkapi köögiviljasahtlisse ja panna talle peale või ümber niiske salvrätik. Sel moel võib artišokk kapis säilida kolm-neli nädalat. Kõige hullem on see, kui artišokk jäetakse toatemperatuurile," selgitas Särekanno. "Minu suhe artišokiga on hästi kirglik."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Terevisioon", saatejuhid Katrin Viirpalu ja Juhan Kilumets







