Hambaarst: viime hambapesu osaliselt lapsevanema kontrolli alt välja
Hambaarst Anastassia Kuldmaa rääkis Vikerraadios, et juhendatud hambapesuga lasteaias viiakse hambapesu osaliselt lapsevanema kontrolli alt välja, sest laps ei saa vastutada selle eest, et tema ema või isa ei pea suuhügieeni oluliseks teemaks. Kuldmaa sõnul vajavad hambad ka puhkust ja seetõttu on kõige suurem probleem näksimine.
"Kurbusega peab tõdema, et ei toimu hommikune ja õhtune hambapesu igas kodus nii efektiivselt, nagu me tahaksime. Jäetakse üks hambapesu lihtsalt tegemata või klassika on see, et surutakse laps hambaharjaga vannituppa ja ta peab seal ise hakkama saama, aga laps ei oska," ütles Tallinna Hambakliiniku ja Eesti hambaarstide liidu juhatuse liige doktor Anastassia Kuldmaa.
Teiste riikide kogemused näitavad Kuldmaa sõnul seda, et vastutava täiskasvanu silme all toimuv hambapesu on väga efektiivne ja toetab kodust suuhügieeni väga oluliselt.
Just tuli välja värske uuring, kus jälgiti 600 viieaastast last üle Eesti. "Valiti lasteaiarühmade kaupa. Tulemused on natuke kehvemaks läinud, kui 2018. aastal toimunud uuringus. Lihtsalt nõustamisest ei piisa, käitumist muuta on väga raske. Täiskasvanu, kes ka ise hoolikalt ei pese, ei hakka ka lapse hambapesu jälgima, et kindlasti kaks minutit saaks pestud."
Hambaarstid on otsustanud lastele appi tulla. "Viieaastastest lastest kaks kolmandikku vajavad hambaravi. Näksitakse liiga palju, toitu meie ümber on liiga palju, see on liiga ahvatlev ja liiga kergesti kättesaadav. Kodus ei pöörata piisavalt tähelepanu hambakatu eemaldamisele," tõdes hambaarst.
Laps on kodu peegel, kes toimetab ja peegeldab pere käitumismustrit nii toitumises, hügieenis kui ka kõiges muus. "Juhendatud hambapesu, mida me loodame nüüd laiendada kõikidesse lasteaedadesse, oleks haridusprogrammi kohustuslik osa nagu kätepesu ja üldhügieenivõtete õpetamine. Me aitame lapsevanemaid, viime hambapesu osaliselt lapsevanema kontrolli alt välja, sest laps ei saa vastutada selle eest, et ema või isa ei pea suuhügieeni oluliseks teemaks. Kuna me ei suuda jõuda igasse koju, et seista lapse kõrval, ongi lasteaias lisahambapesukord, kus õpetaja jälgib kaks minutit laste hambapesu ja seda, et hambahari ikkagi käiks need kaks minutit seal suus. See annab imelist tulemust."
Šotimaal suudeti kümne aastaga praktiliselt kõik lapsed panna lasteaias hambaid pesema ja neil vähenesid laste hambaravikulud ligi kolm korda. "Inglismaa võttis praegu sama süsteemi üle ja juba on neil langustrend," tõdes Kuldmaa.
Lasteaedadest on üldiselt tagasiside hea. "Meie poolt on kõik hambaharjad, kleepsud, hambaharjahoidjad, õpetaja peab lihtsalt juhiseid järgima ja enamasti ta seda teeb. Vahel sekkuvad lapsevanemad, et äkki kulutab kolmas hambapesu hambaid liialt. Üldiselt saame väga positiivset tagasisidet."
Hambaharja võiks vahetada iga kolme kuu tagant, vajadusel võib ka varem, kui hari on muutunud karvaseks. "Ma soovitan elektrilist hambaharja, sellega on lihtsam pesta. Pool tundi pärast söömist võiks hambaid pesta, aga oluline on hambaid pesta, ja kui muidu pole võimalik, võib pesta ka kohe söömise järel. Kiire hommiku puhul võiks hambad enne söömist puhtaks pesta," nentis hambaarst.
Hambad vajavad puhkust, hetkel on kõige suurem probleem näksimine. "Kolm tundi toidukordade vahel ja pausi ajal ainult puhas vesi, mitte kurgi- ega ka marjavesi. Õhtul on hambahari viimane asi, mis suus käib."

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", saatejuht Anu Välba







