Pärnu haigla toonane intensiivraviteenistuse juhataja, kliiniline toksikoloog ja anestesioloog Raido Paasma märkis "Ringvaates", et kuigi veerand sajandit on sündmusest möödas, on paljud detailid endiselt meeles.

Kuna Eesti riik oli veel noor, napilt kümme aastat iseseisev olnud, ja inimeste sissetulekud olid piiratud, osteti alkoholi salaturult, kust selle poest odavamalt kätte sai. Selleks, et salaalkoholi müüjad võimalikult palju kasu teeniksid, segasid nad viina sisse odavat metanooli, et koguseid suurendada.

"Inimesed, kes teadsid, et nad saavad oma salaviina müügikohast kätte, läksid sinna ostma. Kui vaatame kuupäevaliselt, siis 9. september on kohe pensionipäeva lähedal. Inimesed said palga, said pensioni, oli ka kartulivõtu aeg, mindi ja osteti kokku. Nii see asi läkski," rääkis Paasma.

Arst arvab, et jookide kokkusegajad ei teadnud, millist kahju nad sellega toovad. "Nende jaoks oli see alkohol. See, et seal oli üks H vähem, see neid väga ei seganud."

Metanoolimürgistuse ulatus oli suur, kuid Paasma sõnul ei olnud surmajuhtumite osakaal varasemate massimürgistustega võrreldes erakordselt suur. "On ka selliseid juhtumeid, kus surnute arv ulatub 70–80 protsendini tarvitajatest," märkis ta.

Metanool muutub organismis mürgiseks metaboliidiks ning mürgistuse ravis kasutatakse vastumürgina etanooli. Ravi ajal peab hoidma etanooli kontsentratsiooni veres piisavalt kõrgel, sest vastasel juhul hakkab organism metanooli lagundama. Selle protsessi käigus tekib mürgine sipelghape.

Tavapärast etanoolile omast alkoholijoovet metanooli joomine ei põhjusta. Samuti on selle maitse tavapärasest viinast erinev. "Mulle tollel ajal paar patsienti ütlesid, et kuradi imelik jook oli, ma jõin, aga üldse täis ei jäänud, maitse oli ka imelik," meenutas Paasma.

Pärnu haiglale oli massiline mürgistus suur proovikivi. Haiglas ei olnud piisavalt võimalusi kõigi patsientide ravimiseks ning seetõttu tuli haigeid suunata teistesse haiglatesse.

"Me jagasime patsiente, sest saime aru, et meie võimekus neid kohapeal ravida on väga minimaalne. Me saame esmaselt raviga alustada, aga siis me vajame kohta, kus dialüüsi teha ja kus intensiivravi võimalused on suuremad, kui tollel ajal Pärnus oli. Terve Eesti tervishoiusüsteem reageeris sellele, ja reageeris ühtsena. Ma arvan, et see oli esimene proovikivi hilisemale Covidile."

Kriisi kõige raskem periood kestis Paasma hinnangul umbes poolteist nädalat. Haiglas suri 25 patsienti, 43 inimest leiti surnuna väljaspool haiglat. "Kui mürgistus on juba nii kaugel, et süda töötab, aga meil on aju juba kahjustunud ja meil kujuneb välja niinimetatud ajusurm, seal ei ole kahjuks midagi teha."

Metanoolimürgistusi tuleb Eestis ette ka praegu, kuid vähe. "Kuu aega tagasi oli üks patsient, kes oli joonud metanooli," tõi arst välja. "Ma ei tea, kas ta praegu elab. Ta ei tulnud teadvusele, aga ta süda töötas, ta sai hingamisega hakkama."

Maailmas on metanoolimürgistused tema sõnul siiski laialt levinud, eriti Aasia riikides. Paasma toob välja kolm põhjust: odavama alkoholi otsimine, alkoholi halb kättesaadavus ning usulised piirangud alkoholile.