Liba-Nobeli pälvinud töö tõestas Eesti korruptsioonivabaduse seost meie saledate ministritega
Möödunud nädalal jagati välja IG- ehk liba-Nobelid ning üks töödest uuris teiste riikide seas ka Eestit ja meie korruptsioonitaseme seost ministrite kehamaasiindeksiga.
"See on ikka päris. Ega nad keegi otseselt selle liba-Nobeli peale välja ei lähe," selgitas teaduskommunikatsiooni õppejõud Arko Olesk "Ringvaates", et tegemist on siiski ehtsate teadustöödega.
Transpordipreemia läks tänavu ninasarvikute tagurpidi õhuteel transportimist uurinud tööle. Oleski sõnul selgus uurimusest, et selline viis - jalad ülespidi - ongi nendele suurtele loomadele kõige ohutum ja parem meetod.
Bioloogia vallas pälvis auhinna kasside kommunikatsiooni puudutanud uurimus. Teadlased salvestasid erinevaid hääli, mida kassid teevad, süstematiseerisid need ja andsid nimetused, et üldises plaanis oleks lihtsam mõista, mida loomad oma häälitsustega edasi anda püüavad.
Ökoloogiavallas oli parim näritud nätsu teemaline töö. "Kui me närime nätsu, siis need bakterid, kes elavad meie suus, lähevad sinna nätsu sisse. Meil igaühel on üsna unikaalne bakterite kooslus," selgitas Olesk. "Ühelt poolt nad tahtsid uurida, et kui me närime nätsu, kui hästi säilib seal see kooslus. /.../ Teisalt nad tahtsid uurida, kui kiiresti keskkonnast tulenevad bakterid üle võtavad ja mida nad selle nätsuga teevad."
Keemia teadustöös mõõdeti erinevate kemikaalide sisaldust õhus kinosaalis samal ajal, kui inimesed vaatasid filmi. Nende abil püüti ennustada, millist tüüpi linateost parasjagu näidati ning see tõestas, et inimesed ka lõhna kaudu kommunikeerivad teatud protsesse, näiteks hirmu vm.
Majanduse vallas uuriti ministrite kehakaaluindeksit koos riigi korruptsiooninäitajatega. Selle käigus uuriti endiste Nõukogude Liidu riikide ministreid aastal 2017. "See seos tuli üsna ilusti välja," ütles Olesk. Eesti asus tabeli ülaotsas kõige saledamate ministrite ja korruptsioonivaba riigina. Skaala teise otsa asetusid Usbekistan jt riigid, kus ministrid olid tüsedamad ja korruptsiooni samuti rohkem.
Meditsiinipreemia anti seksuaalvahekorda ja nohu uurinud teadlasele. "See uuring leidis, et tõepoolest, seksuaalvahekord võib ninakinnisuse leevendamisel olla sama tõhus kui erinevad spreid," rääkis Olesk.
Rahupreemia napsas endale habeme ja näkku saadud löökide teemat uurinud töö. Selgus, et kohev suur habe neelab nägu tabanud löögi jõudu.
Füüsika ja kineetika vallas hinnati töid, mis uurisid mõlemad, kas ja miks inimesed tihedalt koos kõndides üksteisega kokku ei põrka ning kuidas käitutakse, kui tavapärane liikumisviis on häiritud.
Kõige vanem auhinnatud uuring pärineb juba aastast 1971 ehk 50 aastat tagasi alustatud uurimustöö sellest, kuidas vältida allveelaevades prussakaid.
Toimetaja: Kerttu Kaldoja