Nikita armastab üle kõige jalgpalli mängida. Tavaliselt tegi ta seda kapuuts peas, sest sünnist saati on tal olnud ainult üks kõrv. Sel suvel jooksis Nikita aga ringi ilma kapuutsita, sest mõned kuud tagasi sai ta endale ka teise kõrva.

"Muidu kõik ikka vahtisid, aga nüüd ei vaata keegi," ütles Nikita ema Larissa Udovitskaja. "Muidu mõni laps ikka küsis, miks tal kõrva ei ole."

Skulptor Viktor Kiss lõpetas sel kevadel Pallase kunstikooli ja just tänu tema ideele kogu protsess alguse saigi. "Ma olen meditsiini taustaga ja skulptor. Ühtäkki tuli mul selge visioon, et ma tahaks teha epiteese. Läksin Tartu Ülikooli Kliinikumi ja seal selgus, et see praktika on Eestis täiesti puudu. Kliiniline vajadus on olemas, ja ka patsient oleks kohe olemas," meenutas Kiss, kuidas tema teed Nikitaga ristusid.

Kliinikumi arst, doktor Oksana Ivask, kes on Nikita raviga tegelenud algusest peale, võttis Viktori mõttest kinni ja asus temaga koos asja kallale. 

"Mitukümmend korda saime kokku. Nikital on näol ka asümmeetria, sellega oli ka keeruline," tõdes Nikita ema.

"Esimeses etapis ongi implantaadi paigaldamine oimuluu sisse, siis see paraneb, keha võtab võõrmaterjali omaks ja teises etapis, kolm kuni kuus kuud pärast esimest etappi, on nahaõhendamine ja nende postide paigaldamine, mis läbi naha välja tulevad ning mille külge kinnitub kõrvalesta protees, epitees," selgitas TÜ Kliinikumi kõrvakliiniku arst Raiko Tiganik.

Kuna tervisekassa sellist operatsiooni veel ei rahasta, aitasid Nikita kõrvasaamise kulusid katta Lastefond ja paljud annetajad. 

"See oli kõige õnnelikum hetk, kui Nikita oli peeglist kõrva näinud, ta tuli meie juurde ja ütles aitäh," meenutas Kiss.

Hinnanguliselt sünnib umbes üks-kaks inimest aastas, kes sellist epiteesi vajaks, tõi Tiganik välja.

Kiss töötab juba järgmise tööga. "See töö on väiksele tüdrukule, kes sündis enneaegselt ja kellel on osa ninast puudu. Loodame, et ta saab juba 1. septembril uue ninaga kooli minna," nentis Kiss.

Nikita kõrva sai Kiss valmis teha koolis, aga pärast kooli lõpetamist tal seda võimalust enam ei ole.

"Praegu töötame selle nimel, et saada ruumi, Eesti esimest epiteesilaborit. Üritan oma kunstiga teenida nii palju, et saaksime labori ja inimesi edasi aidata," sõnas Kiss, kelle poole on pöördunud juba mitmed inimesed.

Ka Nikitale ei jää see kõrv viimaseks, sest poiss kasvab kiiresti. "Ma kogun tema käest tagasisidet, äkki on midagi vaja ka ümber teha," sõnas Kiss.

"Kõrva eest peab iga päev hoolitsema, seda tuleb pesta ja puhastada, meil käib igal õhtul suur töö," nentis Nikita ema. "Vahel ta unustab kõrva isegi ära võtta."