Ukraina sõjas on kõige levinum vigastus jäsemete kaotus. On hinnatud, et täiemahulise sõja algusest on ligi 100 000 ukrainlast, nii sõdureid kui tsiviilisikuid, jäseme kaotanud. Suur hulk neist ka mitu jäset. Võrdlusena – Afganistanis ja Iraagis kaotasid USA sõdurid 15 sõja-aasta jooksul 1705 jäset.

Luhanskis rindel olnud Ivan Slobodjanjuk kaotas jalad pealtpoolt põlvi kaks aastat tagasi. Esialgu käis ta pärast õnnetust karkudega, seejärel mehhaaniliste proteesidega. Nüüd on ta saanud endale uued proteesid. "Super. Uskumatu tunne," kirjeldas ta "Ringvaates" uute abivahenditega käimist.

Slobodjanjuk on moodsate proteesidega käimist harjutanud poolteist nädalat. Esialgu tuleb tal kogu aeg kargud käepärast hoida, et ootamatuid kukkumisi vältida.

Põlveproteesid, mida Slobodjanjuk kasutab, on otseses mõttes sõjatööstuse toode – arendatud USA valitsuse tellimusel Ameerika sõjaveteranidele, kes kaotasid jäsemeid Iraagi ja Afghanistani lahinguväljadel. Nüüd on need ka tsiviilkasutusse jõudnud.

Ida-Tallinna keskhaigla proteesimeister Anti Pigul sõnas, et enamik proteesjalgade põhiprobleem on ohutus. "Eriti reieproteeside puhul kui põlve endal ei ole, on kukkumisoht väga suur. Varem või hiljem nad kukuvad. Selle põlvega on see miinimumi viidud," selgitas ta.

Uued proteesid on elektroonilised. "Arvuti on põlve sees ja kogu aeg mõtleb ja saab infot vastavalt erinevatele liigutustele, kas sa kõnnid lihtsalt edasi, hakkad jooksma kohe, kõnnid tagurpidi, lähed mäest üles, kõnnid trepist üles. Põlv saab kohe aru, et sa seda toimingut teed ja teeb seal omad muutused, mis on eelnevalt seadistatud."

Moodsaid proteese finantseerib Eesti riik. Ühe proteesi hind on umbes 100 000 eurot.

"Mehed, kes on sõjas ja tahavad sõtta tagasi minna, neil on vaja sinna parimat, mis neid alt ei veaks," lausus Pigul.

Eestis käivas Ukraina mehed kolmenädalaste plokkidena. "Selle aja jooksul valmistame neile proteesid, nad saavad füsioteraapiat ja muud taastusravi. Nende taastusravi ja kõndimaõppimine jätkub Ukrainas. Loomulikult ei ole selle kolme nädalaga kõik selge," selgitas proteesimeister.

Pigul lisas, et tema töö võlu on näha inimeste rõõmu, kui nad ainuüksi püsti tõusevad.

"Väga tihti küsitakse, kas teil peeglit on. Sõidutame peegli ette ja nad lasevaid pilte ja videosid teha selles, kuidas nad ainuüksi juba püsti on. Juba see on nende jaoks suur asi. Nad teavad, et me selliseid põlvesid neile paigaldame, nad on selle üle üliõnnelikud. Kohe esimesel vastuvõtul küsivad, kas tõesti saame need head põlved. Nad on väga õnnelikud selle üle ja tihtipeale lähevad väga õnnelikuna koju. Paljud neist lähevad sõtta tagasi ja väga konkreetselt sinna ette rindele."