Treufeldti sõnul on kogu ringhäälingu loo kaante vahele panemine täiesti võimatu. "Sa võid nendes sügavikes uppuda. Natukene nagu vanasti raadioskaalal kruttimine: leiad huvitava jaama, midagi heliseb. See on põhjatu ja seda on võimatu kirja panna, aga ma üritan vähemasti," märkis Treufeldt.

"See on väga üllatav lugu, sest võib öelda, et väga paljud asjad tehakse ringhäälingus nii, nagu eestlased teevad kratti. Võtame näiteks Nõukogude okupatsiooni perioodi. Moskva silmis on see ju propaganda kanal. Samal ajal, kuna Soome on lähedal, siis tuleb Eestis ringhäälingut teha nii nagu Soomes, nagu läänes. Ja täita see sotsialistliku sisuga. Aga noh, eestlastel on muidugi oma tegemine. Nad teevad valmis krati, mis oskab Eesti rahvast teenida," selgitas Treufeldt.

Sõna "ringhääling" sünd on täpselt teada. "See juhtus 22. novembril 1923. Siinsamas Kreutzwaldi tänaval oli selline uhke asutus nagu posti-,telegraafi- ja telefonivalitsus ehk postel. Selle ülem Indrek Rikand kirjutas oma töötajatele lauaraamatusse, et on vaja leida üks uus sõna, sest on esile kerkinud selline fenomen. Kuna ta ise pidas ennast kirjameheks, siis tema sõna jäi lõpuks peale ja "ringhääling" sündiski," märkis Treufeldt ning tõi välja, et aasta varem oli tõlkija heidelnud ajakirjanduses ka sõnaga "broadcasting".

Vikerraadios alustab Treufeldt ringhäälingu juubelile pühendatud ajaloolise saatesarjaga. "Püüan läbi minna kõikidest erinevatest ajalooetappidest. Need on väga-väga erilised. Näiteks sõja ajal, kui oli kaks raadiojaama, sakslaste ja nõukogude oma. See kõik on kerge ajaloo nuusutamine, aga raadiopärases vormis. Tahan kasutada arhiivist helisid ja mida rohkem tänapäeva jõuame, seda rohkem on autentseid raadiosaateid ja helidokumente," rääkis Treufeldt saatesarjast, mis alustab septembri keskpaigas.

Treufeldt tõdes, et alguses on arhiivist palju puudu ja sellel on traagilised põhjused. "Võtame näiteks 9. märtsi pommitamise 1944. aastal, kui Estonia teatrimajas auväärne arhiiv suuresti hävis. Kui sakslased jätsid Eesti maha, viidi oma raadioga kaasa ka hulk helidokumente. Siis on Gonsiori tänaval olnud 60. aastatel ka uputus. Ajalugu on meid räsinud, selles mõttes on keeruline. Olen näinud, et üksikuid dokumente tilgub ajaloost ka juurde ja meie fantastiline arhiiv aeg-ajalt leiab uusi asju."

Treufeldti ringhäälingu ajaloole pühendatud raamat ilmub selle aasta lõpupoole. Ringhäälingu sajandi täitumise puhul said 31. augustil ka raadiomaja ja telemaja esine Ringhäälingu (mitte enam Gonsiori) bussipeatus ajutise näituse, kus on vanad arhiivifotod.