"Üks osa minu tööst ongi rahvusvaheliste katastroofide tagajärgede tulemuste hindamine ja mõju analüüsid. Meil on selles faasis väga hirmutav rusikareegel, et sellise mastaabi puhul kõige esimestele numbritele võib alati nulli lõppu panna," ütles Päästeameti välijuht Gert Teder.

Teder tõi välja, et Nepalis oli suur vee, muda ja teab veel mille moodustis, mis lükkas maju maha. "Kui vaadata prognoose, siis on üks väga tõsine oht otsijatele, kes peavad selle mudavälja või äkktulva all töötama, sest kuskil üleval mägedes võib risu taga olla veel vett kinni ja võivad tulla järgmised, küll väiksemad, tulvad. Seal käib mehaaniline otsing, mis toimub tegelikult käsitsi, seal tehnoloogiat rakendada läbi muda ja vee ei saa, meil ei ole sellised süsteeme," nentis ekspert. "Muda alla jäädes inimene peaaegu kohe lämbub."

Eksperdi sõnul peavad otsijad olema väga turvatud. "Vaatlejad pannakse ülesvoolu välja ja põgenemisteed on väga täpselt läbi mõeldud," sõnas Teder, kes on töötanud ise päris pikalt Pakistanis maavärinajärgses olukorras. "Pakistan on oma geograafias suhteliselt sarnane Nepalile. Äkktulvad sealsetes mägedes ongi osa selle kandi loodusest."

Nepalis juhtus nüüd see, et tohutu veemass pääses liikuma. "Äkktulvad on ka Kesk-Euroopas täiesti tavalised. Sellises olukorraks end ette valmistada pole võimalik. Äkktulv ei anna mitte mingeid eelhoiatusi, see lihtsalt tuleb. Ühel hetkel on see kohal ja jätab endast maha tohutult laastatud ala ja siis on kadunud. Ainult muda ja purustused on järgi," selgitas ekspert.

Tederi sõnul on kannatanutel väga suur oht teetanuseks, kui haava sisse peaks sattuma muda. "Samuti muda kopsudes ja seedekulglas ning samuti jahtumine, sest märg keskkond jahutab inimest väga kiiresti."

Väliseksperdid ehk rahvusvaheline võrgustik on Tederi sõnul kõrvaltvaatajad. "Meie vaates kõik need operatsioonid alluvad teatud loogikale, iseenesest töö on väga süsteemne. Piirkonna küsimus on jälle poliitiliselt keeruline. Ma hästi ei kujuta ette, et sinna lastakse üldse ligi rahvusvahelisi eksperte, sest seal käib jõumäng Hiina ja India vahel, kelle oma see täpselt on. Võib olla mängitakse katastroofi varjus veel mingisuguseid jõudemonstratsioone läbi, mida me üldse ei teagi," tõi Teder välja.

Sealsed kohalikud ressursid on niivõrd võimsad, et eksperdi sõnul Eesti abi seal tarvis ei ole.