Maastikupõlengute päästemeeskonna juht: kõige ohtlikum on tuulesuuna muutus
Päästeameti päästetööde osakonna ekspert Kaarel Langemets rääkis Vikerraadios, et Eesti päästjad lähevad Sardiiniasse maastikupõlenguid kustutama ja tõdes, et kõige olulisem on tule pidev luure ja kõige ohtlikum tuulesuuna muutus.
"Lõuna-Euroopa maastikupõlengutel on võrreldes meie metsapõlengutega suur erinevus, maastik, kliima ja taimestik on erinevad. Meie viimastel missioonidel on pooled liikmed juba varasemalt abiks käinud ja poole on uued," rääkis päästeameti päästetööde osakonna ekspert ning ühe meeskonna juht Kaarel Langemets, kes suundub Sardiiniasse maastikutulekahjusid kustutama.
Eelmisel korral Hispaanias käimine andis päästjatele väärt kogemusi ja aimu, mis neid sel korral ees ootab. "Looduslikult on Sardiinia Hispaaniast mõnevõrra erinev. Sardiinia on täis lehtpuid, aga ta on mägine ja kuum maa ja see on päästjatele suureks väljakutseks," tõdes Langemets.
Eestlased integreeritakse kohalike päästeüksustega. "Päästjate põhiline tegevus toimub varahommikust päikeseloojanguni," lisas päästja.
"Kui eestlased põhiliselt ründavad tuld voolikutega ja metsa viiakse kilomeetrite kaupa voolikuid, siis Lõuna-Euroopas pigem jälgitakse ja luuratakse korralikult, kuhu tuli levib ja kus teda on üldse võimalik peatada. Pigem tekitatakse seal tuletakistusribasid, milleks meie päästjaid on just treenitud. Maapinnale saab tekitada taimestikuvaba riba, kuna sealne mullakiht on sisuliselt olematu," selgitas Langemets.
Eksperdi sõnul on Eestis väga suur probleem see, et tuli võib minna maa sisse. "Tulekahju ei peagi väga suur olema ja me saame sellele väga kiiresti piiri peale, aga tuli võib minna turbapinnases kohati meetrite sügavusele maa sisse. Sardiinias on mureks pigem mäestik, tuli levib mööda mäekülge väga kiiresti edasi. Kui lisada siia veel kõrge temperatuur, olematu niiskus ja tuul, siis ongi täiuslik torm koos. Täna Hispaanias ja Prantsusmaal sellised tingimused ongi," nentis Langemets. "Kõige ohtlikum on mägises piirkonnas, kui tuul muutub. Alati peab jätma endale taganemistee, kust päästja saab tagasi turvalisele alale. Kõige olulisem on tule pidev luure."
Põlengute puhkemisel on enamasti mängus inimfaktor. "Mitte pahatahtlik, aga inimese käitumine. Seal võib olla sigaretiots või mingist sõidukist, summutist on läinud midagi põlema," lausus ekspert.
Hispaaniale on omased ka äikesetormid, millel puuduvad sademed. "See oli meeletu äike, mis süütas väga paljusid tulekahjusid."
Toimetaja: Annika Remmel









