"See suvi on olnud natuke nigelam seeneaasta, aga juba on ka inimesi, kes on leidnud mürgiseid seeni ja on olnud tõsine põhjus kahtlustada, et tegemist võib olla rohelise või valge kärbseseenega, viimane juhtum oli sel nädalavahetusel Läänemaal," ütles terviseameti mürgistusteabekeskuse õde-konsultant Ruth Kastanje.

Esimesed seenemürgistuse sümptomid tekivad samal päeval või kui seeni söödi õhtul hilja, siis järgmise päeva esimestel tundidel. "Kuus kuni kaheksa tundi pärast seente söömist tekib tugev seedehäire," täpsustas Kastanje.

Seejärel tuleb petlik moment, kus seedehäire leeveneb ja on justkui selline vinduv olek, mis võib kesta paar päeva ning siis läheb olemine väga halvaks. "Tekib suur nõrkus, iiveldus, oksendamine ja mitmesugused kaebused, võib kohe tekkida ka teadvusekaotus, sellisel juhul on juba välja kujunenud organkahjustus."

Kui pärast seente söömist hakkab paha, tuleks läbi mõelda, mida tehti ja milles võib asi olla.

"Kas ma ei ole nendes seentes kindel, kas ma tõesti korjasin midagi, milles pole sada protsenti kindel. Teiseks tasub mõelda, kuidas ja millal olid seened valmistatud. Kas kõik, mis pidi olema kupatatud, sai kupatatud või kui see ei olnud tänane seenetoit, siis kus see seisis ja kaua see seisis. Äkki toit on seisnud pliidi peal juba poolteist päeva ja see on roiskunud. Või oli see seenekonserv, mis on olnud kuskil keldris kaks aastat. Kolmas variant on see, et kui inimesel on aastaid pärast seente söömist hakanud halb, siis ilmselt tema seedetrakt lihtsalt keeldub seentega koostööd tegemast. Sellisel juhul puudub põhjus eeldada, et tänavu võiks asi kuidagi teistmoodi olla," selgitas ekspert.

Reageerima peaks kohe, kui tekib tugev terviseprobleem. "Ka siis, kui tund-paar pärast seente söömist oksendad või tekib tugev kõhulahtisus, tasub kohe nõu küsida, mis see võiks olla. Tavaliselt kiiresti pärast seente söömist algavad häired on suhteliselt healoomulised ja juba häirete tekkimise kiirus näitab, et mürk ei ole jõudnud veel organitesse," tõdes Kastanje.

Kui sümptomid ei ilmne kohe pärast söömist, vaid tunde hiljem, viitab see sellele, et midagi tõsisemat on juhtunud. "Tegemist on kas valge või rohelise kärbseseene või jahutanukaga. Ka vöödikud hakkavad viibega toimima."

Kui muude asjade puhul tavaliselt öeldakse, et aktiivsüsi on kasulik esimesel paaril tunnil, siis just amatoksiini ja teisi pikatoimelisi rakumürke sisaldavad seened on Kastanje sõnul sellised, mille puhul aktiivsütt võib võtta ka siis, kui seene söömisest on möödas kaksteist või ka 24 tundi. "Ikka on sellest veel kasu. Esmane söekogus peaks minema sisse siis, kui inimene saab aru, et midagi on valesti. Kui me kahtlustame eluohtlikku seenemürgistust, läheb kohe sisse 200 söetabletti, väiksemal kogusel pole mingit efekti. Ka kõik rahvalikud võtted, näiteks piima joomine, ei tee seenemürkidele midagi," lisas Kastanje.

Ekspert soovitab enne seenele minekut teha endale selgeks konkreetne kogus seeni, mida kindlasti tuntakse. "Metsas ei tohiks mõistatada, mis seen see on. Tundmatuid seeni ei tohi koju tuua."

Kui on väiksemgi kahtlus, tuleks nõu küsida mürgistusinfoliini lühinumbril 16662.