Kai Kunderi muljed peolt olid ainult positiivsed. "See oli minu jaoks päris esimene kord kohapeal olla ja seda kõike niimoodi vahetult kogeda. Kuigi ilm ei olnud alguses väga sõbralik, saime vihma, saime tuult, siis lõpuks tuli ka päike välja. Kui pidu avati Eesti hümniga, siis kuuldes, kui siiralt ja valjusti kaasa lauldi, tuli mul täitsa kananahk ihule. Inimesed oli rõõmsad, elasid üksteisele kaasa, elasid lauljatele, tantsijatele kaasa. Publik oli tänulik ja korraldus kõik sujus. Kõik oli väga-väga tore."

Peol oli kõigi jaoks saadaval viipekeele tõlge, kirjutustõlge ja kirjeldustõlge. Kunder nõustas peol nägijast kirjeldustõlki. "Viipekeele ja kirjutustõlge on inimestele, kes ei kuule või kuulevad väga halvasti. Viipekeele tõlk viipleb kätega ja kirjutustõlge kuvatakse ekraanile. Kirjeldustõlge on nägemispuudega inimestele. Me kirjeldame kõike visuaalselt, mis jääb pimedale inimesele kättesaamatuks. Kui rääkida eilsest peost, siis jagati välja kõrvaklapid koos vastuvõtjaga ja siis oli tõlkekabiin, kus mina koos kirjeldustõlk Krista Fatkiniga eile istusime ja otse laivis tegime kirjeldust tantsudele."

Kirjeldustõlkele eelneb tõlgi poolt ka kodutöö. "Päris puusalt kohapeal ei hakka tõlk seda kirjeldama. Meile saadetakse tavaliselt video proovist, kus väiksem seltskond tantsu läbi tantsib. Kirjeldustõlk kirjeldab jalgade liikumist, pöördeid, keerutusi, kätesirutusi, millal mehed tõstavad naised üles, millal nad panevad maha. Kõiki liigutusi ja samme ei kirjeldata ära, sest pimedal on ka vastuvõtuvõime piiratud. Aga me anname edasi sellised põhisammud ja kindlasti ka selle emotsiooni, et ei oleks liiga tehniline, et kuidas seelikud keerlevad ja lendlevad, kellel on pärjad peas – sellistele väikestele detailidele proovime ka rõhku panna ja välja tuua."

Eestis on kirjeldustõlgiks õppinud mitukümmend inimest. Neid, kes reaalselt tegutsevad, on Kunderi sõnul aga paarikümne kandis. "Kirjeldustõlget tehakse teatrietendustele, filmidele, muuseumitele, tantsupeole, laulupeole, fotonäitustele, maalidele. Igal tõlgil on omad tugevused, mõni ütleb, et tema ei taha kindlasti teha laivi, tema ei taha kindlasti maale kirjeldada, sest tal puudub selline kogemus või tunneb ennast ebakindlalt. Samas võtad teise tõlgi ja ta ütleb, et tema tahab hea meelega teha muuseumi eksponaatidele kirjeldusi."

Oma töö juures peab Kunder alati mõtlema sellele, et kirjeldus oleks võimalikult paljudele arusaadav. "Ma pean arvestama nii sünnist saati pimedatega kui ka nendega, kes on olnud varem nägijad ja tahaks võib-olla rohkem värve teada. Seal tuleb leida see kuldne kesktee, et tasakaal oleks paigas," sõnas Kunder.

Järgmise tööotsana teeb Kunder septembris kirjeldustõlke konsultandi tööd Draama festivalil Rakvere teatri "Sügissonaadile". "Mulle endale väga meeldib see töö, sest see on vaheldusrikas ja kuna mina olen kunagi näinud, siis see aitab mul seda visuaali peas hoida. Mulle tohutult meeldib ja armastan seda tööd," sõnas ta.