Tartus toimusid taas väntorelimängijate suvepäevad, kuhu saabusid pillimängijad nii Eestist kui riikidest üle Euroopa, et kolmel päeval anda vabaõhukontserte ja - etendusi nii Tartu kesk- ja vanalinnas, Karlovas kui Jõgevamaal Palamusel Oskar Lutsu muuseumis. 

"Suvepäevad on väntoreli rahvusvahelise kogukonna kokkutulemine, kus kolme päeva jooksul esineme erinevates kohtades," nentis suvepäevade korraldaja Ingrid Kalev.

Ühe uuendusena toimus tänavu Tartus väntorelite rongkäik. "See ei ole paraadmarss, vaid me liigume ja samal ajal ka mängime."

Teise uuendusena oli tänavu kavas ka hajutatud allee kontsert, kus väntoreleid oli võimalik näpuga katsuda ja ka ise proovida mängida.

"Kõige vanem pill, mis festivalile välja toodi, asub Eestis. See on Arvo Haugi valduses olev instrument, mis on üle saja aasta vana," tõdes Kalev.

Korraldaja sõnul on hea meel, et Eesti väntorelimängijate kogukond on suurenenud ja juurde on tulnud uusi mängijaid. "Praegu on Eestis kaheksa-üheksa aktiivset mängijat. Mõned pillid on veel korda tegemata."

Kõige rohkem mängijaid on Saksamaal. "Seal on palju pille säilinud. Isegi Soomes on päris palju pille, 40 ringis, aga aktiivseid mängijaid on kümmekond," sõnas Kalev.

"Väntoreli mängimine ei ole odav lõbu. Pill ise on päris kallis ja peab olema ka aega sellega tegelda. See on hästi meeleolu tõstev tegevus. Väntoreli helid on kerged ja õhulised, selle juures on raske jääda raskemeelseks. See on ka tervisele kasulik tegevus, sest käe- ja rindkerelihased on aktiivsed," muheles Kalev.

Kalev ise avastas väntorelite olemasolu 2012. aastal ja siis läks veel kolm aastat aega, et ta endale oma pilli saaks.

"Väntorelite repertuaar on väga lai, alates rahvalauludest ja lõpetades ooperimuusika ja koorilauluviisidega. Mulle endale meeldivad rohkem klassikalised lood ja ooperi- ning operetimuusika. Ka kirikurepertuaar on väga võimas ja ilus. Erilisteks lemmikuteks on mul just Eesti autorite lood," tõdes Kalev.

Sel aastal toimusid juba üheksandad väntorelite suvepäevad.