Eesmets tõdes, et veeohutus on esimene teema, mis kuumade ilmadega päästjatele muret teeb. Suurimaks probleemiks peab Päästeamet joobes inimeste vette minekut. Eelmisel aastal uppus Eestis 30 inimest ning enam kui pooled neist olid alkoholi tarvitanud.

Eesmetsa sõnul näitab statistika selget mustrit, mistõttu keskendub tänavune veeohutuskampaania eelkõige sellele, et inimesed julgeksid oma sõpru ja lähedasi sekkumisega aidata. "Kui purjus inimesel adekvaatset mõtlemist üleliia palju ei ole, siis tema ümber olevad sõbrad-lähedased-tuttavad julgeksid sekkuda," ütles ta Raadio 2 hommikuprogrammis.

Päästeameti andmetel oli joobes uppunute keskmine joove eelmisel aastal 2,57 promilli. Eesmetsa hinnangul viitab see väga raskele joobele ning sellises seisundis inimest ei tohiks mingil juhul üksi veekogu äärde jätta. Kui sõpra ei õnnestu veenmisega vette minemast takistada, soovitab Päästeamet kutsuda abi.

"Päris [suur] hulk inimesi sai päästetud tänu sellele, et inimesed julgesid helistada ja me saime appi minna," märkis Eesmets.

Joobes ujumine on ohtlik mitmel põhjusel. Alkoholi tarvitanud inimene kipub oma võimeid üle hindama ning ujub sageli kaldast kaugemale, kui tegelikult jõuaks tagasi tulla. Samuti ei pruugi ta tunnetada külma vee mõju. "Seetõttu võib tekkida väga kiiresti allajahtumine," selgitas Eesmets. Lisaks võib vee sattumine hingamisteedesse põhjustada kõrikrampe, mille tagajärjel inimene ei suuda enam hingata.

Hätta satutakse ka aerulaudadega

Viimastel aastatel on päästjate jaoks sagenenud ka juhtumid, kus inimesed satuvad hätta aerulaudade, madratsite või teiste väikeste ujuvvahenditega. Eesmetsa sõnul jäetakse sageli kasutamata nii päästevest kui ka turvapael, mis ühendab sõitja lauaga ja takistab laua eemale triivimist.

Probleeme tekitab ka inimeste kalduvus oma oskusi üle hinnata ning mitte arvestada tuule ja vooluga. Eriti ohtlik on maatuul, mis kannab aerulaua või madratsi kiiresti kaldast eemale. "Oleme küll ja veel käinud neid SUP-laudadel ja madratsitel inimesi päästmas," ütles Eesmets.

Eesmets soovitab võtta veele minnes alati kaasa täis laetud mobiiltelefoni veekindlas kotis, et vajaduse korral oleks võimalik abi kutsuda. Samuti soovitatakse ujuda eelkõige valvega randades, kus on kontrollitud veepõhi ja vajaduse korral on abi kiiresti kättesaadav.

Eesmets juhtis tähelepanu sellele, et eriti ohtlikud võivad olla tundmatud ujumiskohad ja tugeva vooluga jõed. "Pealtnäha tundub vesi hästi rahulik, aga tegelikult vool on tugev ja viib inimese kaasa," märkis ta.

Maastikupõlengute arv on järsult kasvanud

Lisaks veeohutusele valmistavad päästjatele muret maastiku- ja metsatulekahjud. Eesmetsa sõnul oli tänavu maikuu lõpuks registreeritud juba 590 maastiku- ja metsatulekahju, mida on ligikaudu 250 võrra rohkem kui samal ajal eelmisel aastal.

Suurem osa põlengutest on endiselt inimtekkelised. Kevadel saavad paljud tulekahjud alguse kulupõletamisest, mis on Eestis aasta ringi keelatud. "Inimesed kipuvad seda siiski mingitest vanadest harjumustest tegema," nentis Eesmets. Samuti põhjustavad põlenguid järelevalveta jäetud lõkked.

Päästeameti tähelepanekul põhjustavad üha rohkem väljakutseid ka akuseadmetega seotud tulekahjud. Eestis toimub aastas ligikaudu 40 sellist põlengut ning enamik neist on seotud elektriliste liikuritega, näiteks tõukeratastega.

Kui akuseade süttib, ei soovita päästjad seda omal käel kustutama hakata. "Kui see [pauk] juba ära käib ja sealt tuleb suitsu, siis ikkagi hoonest välja minna, uks kinni panna ja häirekeskusesse helistada," õpetas Eesmets.

Tulekahjude vältimiseks soovitab Päästeamet laadida akuseadmeid ainult järelevalve all ning kasutada originaallaadijaid. Samuti ei tohiks akuseadmeid jätta otsese päikese kätte ega kuuma autosse. Kui aku on paisunud, saanud löögi või kuumeneb tavapärasest rohkem, tuleks see viia remonti või utiliseerida.