"Kullervo loo kohta ammendavat informatsiooni ma filmist siiski ei saanud. Film oli küllaltki ümber tehtud, mis mind alati üllatab, sest kui režissöör väidab, et teda mingi lugu väga huvitab ja paelub ja ta lähe seda kohe näperdama ja ümber tegema. See on umbes sama, et saad kalli vanaaegse kella, võtad selle kohe lahti, et seda näppida ja keerutada ning siis loomulikult ta ei tiksu enam, kui sa ta uuesti kokku oled pannud," ütles kirjanik Andrus Kivrähk, kes käis kinos vaatamas režissöör Antti J. Jokineni mängufilmi "Kalevala: Kullervo lugu".

Film tuletas Kivirähki sõnul natuke meelde "Tom ja Jerry" animatsioonisarja, kus teatavasti kass saab iga sekundi järel kaikaga pähe. "Hambad suust välja, siis ta jälle toibub ja läheb jälle edasi. Vaest Kullervot ka pekstakse seal kaks tundi järjest. Tegelikult läheb natuke tüütuks ja ongi natuke kahju, et ekraanile ei ole toodud autentset Kullervot, mida näiteks VAT Teater mängib Aare Toikka lavastuses ja kus saab tõesti teada Kullervo loo. Pääru Oja teeb suurepärase rolli, ma soovitan ennekõike VAT Teatri lavastust vaatama ninna," nentis Kivirähk.

Kullervo lugu on kirjaniku sõnul küllaltki väike osa "Kalevalast", nagu üks iseseisev novellike selle sees, millel ülejäänud "Kalevaga" palju seost ei ole. "See on kättemaksulugu, poeg maksab kätte oma vanemate surma eest, selle eest, et ta on orjaks müüdud. Maailmakirjandusest võib teda võrrelda Hamletiga, kes ka maksab oma isa mõrtsukatele kätte, aga Hamlet on prints, peenetundeline ja kõhklev mees, aga Kullervo on tõeline Soome mees, kellel pussnuga on kohe käes ja kes enne kui mõtlema hakkab, suskab kohe ära, metsik ja vägev tüüp," selgitas Kivirähk.

"Kalevipoeg on positiivne tegelane ja kannab head energiat, ta on rahva kuningas, kes kaitseb oma rahvast, aga Kullervol on puhas kättemaksujõud, tal positiivset programmi praktiliselt polegi. Neid pole mõtet üldse võrrelda," tõi kirjanik välja. "Klassikat pole mõtet näppida. Need, kes klassika kunagi omal ajal lõid, olid kindlasti palju andekamad kui tänased stsenaristid."

"Üks asi on võtta mingi teos aluseks ja teha selle põhjal hoopis mingi muu teos, aga kui ma olen dramatiseerinud Tammsaaret, Lutsu, Vildet, olen ma üritanud ikkagi väga suure respektiga suhtuda autoritesse. Sa võid, ja peadki kärpima, aga sa ei tohi juurde kirjutada ja tegelaste olemust kapitaalselt muuta, see nagu ei ole ilus surnud kolleegide suhtes," tõi Kivirähk välja.

Kivirähk tõdes, et kui tahta teha eepiline film, tuleks film Kalevipojast režissöör Christopher Nolani "Odüsseia" moodi. "Tuleks anda tegelastele tänapäevased motiivid, aga põhimõtteliselt jätta süžee laias laastus samaks. Et inimene, kes on filmi ära näinud, võib öelda, et ta tõesti teab, mis "Kalevipojas" juhtus," nentis kirjanik.