Viimased aastad peamiselt Soomes veetnud Rantala jaoks on Eesti ikkagi kodumaa. "Nüüd on tõesti palju ringi reisitud. Tundub, nagu oleks iga nädal mõnes uues kohas, aga kodu on ikkagi ainult üks ja see on Eestis," rääkis Võrumaalt pärit Rantala.

"Võrumaale jõudmine on üpris keeruline. Kuna ka Eestisse on keeruline jõuda, sest ma nüüd olen pooleldi ka Saksamaal. Aga kuna mu vanemad elavad Võrus ja vanemal vennal on ka pisiperet seal, siis ma üritan ikkagi tubli tädi olla ja aeg-ajalt nägu näidata. Ema ja isa ikka nägu ära ei unusta, aga kui pisikestele ei näita ennast, siis nad ei tea, kes sa oled," naeris Rantala.

Saksamaal osaleb Rantala big band'i magistriprogrammis. "See on olnud väga äge. Põhiliselt keskendubki programm tööle big band'iga. Minu eriala on kirjutamine ehk siis ma saan kirjutada neile muusikat ja siis Frankfurdi raadio big band mängib seda ja saame tagasisidet. Olen olnud väga õnnelikus olukorras. Meil on olnud ka hetki, kus dirigendid on jäänud haigeks, nii et olen saanud natukene proovida juhatamist. Paari nädala pärast tuleb mul nendega ka esimene kontsert, kus saan kaasa laulda. See programm on olnud unistuste täitumine," tõdes Rantala.

"Sakslased on soomlastest väga erinevad, aga ikkagi ägedad," lisas ta. "Saksamaal on maailma kõige tuntumad ja suuremad big band'id, aga mulle ikkagi üllatuslikult tundus, et öeldakse küll, et Saksamaal on kõik hästi täpne ja bürokraatlik ja nii edasi, aga peab tunnistama, et esimene šokk oli see, et pagana laisad on," naeris Rantala.

"Kõik on "umbes" ja hästi chill. Võrreldes just Soome UMO jazz-orkesteriga, kus neil on kohvipausid ja reeglid, et ei tohi tööl alkoholi pruukida. Aga Saksamaal on prooviruumis õllekapp, suitsumasinad on igal pool. See on nii naljakas, et õlut juuakse rohkem kui vett. Isegi koolisööklas on mul raskem vett saada kui õlut, mis on enda jaoks ajuvaba. Aga selles mõttes tore, et nad on sellepärast muhedamad ka. Kallistavad rohkem ja viskavad nalja. Muidugi oma saksa huumorit, mis on natukene kuiv," selgitas Rantala.

Rantala õpingud jätkuvad Sibeliuse akadeemia jazz-kompositsiooni erialal. "See on olnud teistpidi väga äge. Seal on üsna akadeemiline lähenemine ja õpetajad on ikkagi väga tasemel. Olen õppinud meeletult palju. Tundub, et aasta jooksul rohkem kui terve elu jooksul kokku. Olen väga tänulik, et olen sellise kombo saanud. Saksamaal on rohkem praktikat, iga päev peabki mängima ja kirjutama. Soomes uurime palju ja keskendume käsitööd," rääkis Rantala.