30 aasta ringis telemeedias õppinud ja töötanud Olle Mirme sõnul on küsimus, kuidas täna defineerida televisiooni, hetkel väga oluline. "Sellest küsimusest hakkab BFM-is ka meie nüüdismeedia õpe, et raputada lahti sellest vanast tardunud arusaamast, et televisioon tähendab linikuga kaetud kummutile asetatud neljakandilist kasti, millel on antenni-nimelised sarved peas ja mida klõpsutad puldiga ühe, kahe või kolme telekanali vahet," rääkis Mirme ning lisas, et selline ettekujutus jääb audiovisuaalmaailmas kuhugi kivi- ja pronksiaja vahele.

"Täna me räägimegi katusterminina "nüüdismeediast". Kõik, kus on liikuv pilt ja elav heli võiks täna olla justkui "televisioon". Kas sa vaatad seda ETV-st, TV3-st, Youtube'ist, telefonist, läpakast, tahvelarvutist - neid väljundeid ja vahendeid on hoomamatu müriaad. Rääkimata veel voogedastusest. Töötavad seal need inimesed, kes tahavad töötada heli ja pildiga, jutustada lugusid ja vahendada infot."

Mirme nõustus, et kõige rohkem on televisioonis näidatava sisu vormi ja olemist muutnud Youtube'i tulek. "Eelmisel suvel muutus Youtube kõige-kõige suuremaks nüüdismeedia kanaliks. Seda, mida Youtube ja teised platvormid esindavad, ei näe ma mingi Rooma riigi huku alguse ega millegi muuna, vaid täpselt sellena, et see valdkond laieneb, siirded on igal pool ja tuum on jätkuvalt sama. Vahet pole, kas seda teha Youtube'is või ETV-s. Lõpuks taandub kõik sinna, kas sinus on andesädekest ja kas sul on baasoskusi, kuidas pilt elama panna," selgitas Mirme.

Tele eriala on BFM-is üks populaarsemaid. "Noori ajab õppima perspektiiv, et see ei ole ainut täna valitsev meediavaldkond. Tulevikus saab see veelgi valitsevam olema, sest, mulle küll kohutavalt ei meeldi see tõdemus, lugemine on kahjuks allakäigutrepil. Raamatuid loetakse juba naeruväärselt vähe. Paberajalehte loevad mina ja veel käputäis inimesi. Mul on väga tugev tunne, et isegi veebiajakirjanduses ollakse jõudmas staadiumisse, kus visatakse pealkirjale pilk. Üle kümnerealist teksti enam lugeda ei viitsi," märkis Mirme.

"Ma kardan, et kaugel ei ole enam aeg, kus inimene ei viitsi ka seda pealkirja enam lugeda. Täna hangib inimene infot, seal julgas uudiseid ja poliitanalüüse, Tiktokist, Youtube'ist, Instagramist, mille saab kõik ära tõlkida kui "pilt ja heli". N-ö vanakooli telekanalitele ma ennustan ka veel päris pikka ja õnnelikku elulugu aastakümneteks, aga see valdkond muudkui laieneb ning hakkab üle võtma neid valdkondi, mida me oleme pidanud kui mitte igaveseks siis vähemat enesestmõistetavast. Need muutused saavad olema väga kiired," sõnas ta.

Mirme tõdes, et teletööd muudab ka tehisintellekt. "Mingites elementides teeb ta seda juba täna. Näiteks mingite andmemassiivide läbi puremisel või korrastamisel. Minu usk on see, et valdkondades, kus üdiks on loominguline säde, siis seal on inimestest neetud raske mööda minna. Inimene hakkab ilmselt aina rohkem, mugavusest või vältimatusest, kõiki neid vigureid ja tööriistu kasutama, aga meie inimlikku soovi ja vajadust olla kontaktis teise inimesega on pagana raske lõplikult välja juurde."

Kõige kiiremini käib audiovisuaal maailmas AI-pauk ära filmi- ja seriaalitööstuses. "Kui me räägime näiteks seebiseriaalist, siis ühel hetkel ei ole enam väga head põhjust mitte panna AI seda kirjutama. See ei ole juba täna mingi küsimus. Järgmine samm on see, et ei ole mingi küsimus panna AI-näitlejad seda ette kandma, sest miks maksta inimesele, kui on ilma igasuguse ametiühingu tülita võimalik virtuaalne näitleja tööle panna," nentis Mirme.

"Ka see päev ei ole väga kaugel, kus mõnes filmis mängiv virtuaalnäitleja saab kuulsaks. Nagu täna on Johnny Deppid või Julia Robertsid. Hakkame neid nägema ühes ja teises filmis," lisas ta.