Ühise Raadio 2 hommikuprogrammi vedamise lõpetasid Vaheoja ja Aesma kümme aastat tagasi. "Nii palju mälestusi tulvab kosena ajust läbi. Meie ajal olid siin ikkagi hoopis teised olud. Kui praegu vaadata, siis siin stuudios on elekter sees, siin on ekraanid. Meie ajal olid ikkagi põhk ja õled maas," meenutas Aesma.

"Olid küll. Hommikul pidi esimese asjana juhatuse kitse ära lüpsma. Allikmaa kanadelt munadelt ära korjama, viima need juhatuse kööki. See kõik käis asja juurde. Inimesed naeravad selle üle, aga vanasti see oli igapäevane töökorraldus," muigas Vaheoja.

"Tundsin ennast hommikul tööle tulles alati Mäeküla piimamehena, sest ei teadnud, kas proua kodus on endale või on mõisahärra ta ära võtnud," lisas ta ning meenutas, et siis võis veel raadiomaja ees ka parkida. "Võis jah, sest autosid siis veel ei eksisteerinud," märkis Aesma.

"Siis, kui me alustasime oli ju veel ka suitsutare. Võis suitsu teha otse-eetris," naeris Vaheoja. "Üksteist ei näinud. Paari aasta jooksul paar korda nägime üksteist," lisas Aesma.

Raadio 2 stuudios meenutati ka ühiseid apsakaid. "Parim sissemagamise lugu oli siis, kui hää kolleeg Madis saabus kell 8.42. Saade algas kell 7. Enne seda käis ka toimetaja akna all kiva loopimas ja karjumas. Madis ei tõstnud toru ka, kangelane magas õilsat und. Tegin üksi saadet, sellel ajal tundus see kohutavalt keeruline, sest ei olnud ju arvestanud sellega," tõdes Vaheoja.

"Mulle meeldis ka see, et Madis saabus, võttis lihtsalt mikrofoni üle ja läks tööga edasi nagu ei midagi. Mis sa ikka seletad," lisas Vaheoja.

"Vist ka ei vabandanud. Kelle ees, lõppude lõpuks? Lubage, lubage," lisas Aesma ning meenutas, et tegu võis olla neljapäevaga, mil oli vähemalt ilmunud Maaleht. "Seda sai ette lugeda. Meie ajal oligi niimoodi, et terve neljapäevane saade püsiski ainult Maalehe peal," sõnas Aesma.

Vaheoja südamesse on jäänud hea ja soe tunne ka väljasõidust Tartu tudengipäevadele. "Madis käis Anne kanalis ujumas ja mina tegin reportaaži. See oli vinge," märkis Vaheoja. "See oli oktoobrikuus. Vesi oli ikka külm."

"See oli klassikaline raadioajakirjandus, kus ikkagi üks inimene ujub ja teine inimene intervjueerib," lisas Aesma. Kuulajad andsid saatejuhtidele tagasisidet, et neil endalgi oli raadiot kuulates külm. "Selle reportaaži eest tuleb sind ikka tagantjärele kiita," tõdes Aesma.

"Mul see kripeldas tükk aega. Tulin siia Raadio 2 kunagi intervjuud andma, sain siit elukutse endale, aga, vot, kiitus oli puudu," lisas Vaheoja.

Lisaks raadiole tegutseb Vaheoja endiselt ka muusikavallas. "On ansambel Winny Puhh, mis tegutseb, poolteist nädalat tagasi oli kontsert Paavli kultuurivabrikus. Nüüd meil on ka üks uus ansambel, mis kannab värvikat nime Biisti Pohh ja, nagu nimigi ütleb, mängitakse tantsumuusikat ja ansambli Beastie Boys kavereid põhiliselt. On ka paar üksikut muud lugu," selgitas Vaheoja.

Winny Puhhiga astutakse üles ka kodulinna Põlva kultuurikeskuse 35. sünnipäeval. "Oleme seal ennast juba valmis sättinud. Oleme lasknud uued kostüümid õmmelda ja teeme mõned uued lood ka. Uus looming on natukene kurjem, natukene vähem rõhku sõbralikkusel, võiks kuulajates tekitada madalamaid ja tumedamaid tundeid," sõnas ta.