Perelepitaja: osa vanemaid leiab lepitusprotsessis taas tee ühise pereni
Riiklik perelepitaja Sigrid Tammiste rääkis saates "R2 Hommik", et tema juurde on jõudnud mitmed keerulises lahkumineku olukorras pered, kes lepitusprotsessi lõpuks on otsustanud leivad ühte kappi tagasi panna.
"Riiklik perelepitaja on riiklikult volitatud selleks, et läbi viia perelepitusteenust riigi ressursside näol, eralepituses on lepitajad küll väljaõppinud, aga pakuvad teenust eraturul," selgitas riiklik perelepitaja Sigrid Tammiste.
Perelepitusse jõuavad inimesed ka kohtu kaudu, aga lepitaja juurde võivad pöörduda kõik inimesed, kellel selleks vajadus. "Tegemist on konflikti vahendus tööga, selle töö tegemiseks peab ise oleme küllaltki heas vormis. Ma leian aega ka selleks, et ennast superviseerida ja oma kolleegidega viia läbi kovisioone, mis aitavad seda tööd edukalt teha."
"Meie viitame laste heaolule, et vanemad mõtleksid, kuidas nad saavad lapse heaolu tagada, et lapsed oleksid turvaliselt hoitud mõlema vanema kodus," selgitas lepitaja. "Perelepituses peab olema kaks bioloogilist vanemat, et üldse teenusele tulla."
Lahkuminekul on pered lepitaja juurde jõudmisel erinevates faasides. "On pered, kes on omavahel kokku leppinud, et lähevad lahku ja tulevad meie käest küsima, kuidas seda turvaliselt teha. Kui suhte konfliktsus on kõrge, on varaküsimused ja lapse hooldusküsimused, siis number üks etapp on see, et vanemad üldse meie juurde jõuaksid. Teenuse formaat näeb ette lapse kaasamist. Laps peaks olema nii vana, et on verbaalselt võimeline ennast väljendama. Ma olen vaadelnud pooleteise aastaseid lapsi, kuidas nad oma vahematega suhtlevad ja sealt on näha dünaamikat," selgitas Tammaru. "Reeglina vajaks nii väike laps ikkagi ühe vanema hooldamist pikema aja vältel ja tuleks läbi kaaluda, kuidas seda võrdsuse printsiipi omavahel jagada."
Vanemad lapsed oskavad ise arvamust avaldada. "Alates 14-aastastest saavad juba ise otsustada, kumma vanema juures nad on," tõi lepitaja välja. "Mina räägin vanematele laste ootustest ja siis koos vanematega püüame kokkuleppeid nii sõlmida, et jõuaksime kõikide osapooltega edukalt kokkuleppeni."
"Minu staaži jooksul on mitu ilusat lõppu olnud. Üks pere tuli läbi kohtu, teised pöördusid ise ja vanemad leidsid lepitusprotsessi käigus, et targem on leivad ühte kappi tagasi panna ja lapsi ühiselt kasvatada, eriti kui peres kasvab kolm last," tõdes Tammiste.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "R2 Hommik", saatejuhid Margus Kamlat ja Bert Järvet









