"Kihk muusikat teha oli olemas, aga bändi tegemine lõppes. Bändiga tegime ingliskeelset muusikat ja mõtlesin, et ise tahaksin teha eestikeelset loomingut, aastatetagune "Bluusi taassünd" oli mu esimesi katsetusi," meenutas produtsent ja muusik Olari Oja.

Oja nentis, et kui hakkad kellegi teise luulet viisistama, võid selle rikkuda, aga kui teed ise nii teksti kui sõnad, on kontroll sinu käes ja ka laulukirjutajana arened. "Laulukirjutaja on ajastu märk ja näitab, mis ümberringi toimub. Mõned albumid nagu Ultima Thule oma, saavad uue tähenduse aastate pärast."

Filmimaailmas tegutseb Oja produtsendina, praegu on ta seotud Pimeda Ööde Filmifestivaliga. "Olen teinud dokumentaalfilme Sulev Keedusega. Laulu kirjutamine ja filmide tegemine on minu meelest läbi tunnetuse tihedalt seotud, laulu kirjutamine on ka natuke nagu dokumentalistika. Kirjutad asjadest ja tunnetest, vahepeal võtad vaatleja positsiooni, see on sama veregrupp," selgitas Oja. "Kõik mu lood on mingist eluperioodist."

Kitarri võttis Oja kätte teismelisena sõprade õhutusel. "Praegu võtan kitarri kätte ikka iga päev," sõnas Oja.