Saarkoppel kolib oma jahile igal aastal suve alguses ning elab seal augusti lõpuni. "Laias laastus 1. juunist kuni 31. augustini, see aasta tulin isegi natukene veel varem, mai lõpus," rääkis ta "Terevisioonis".

Väikese jahi kajutis on olemas kõik igapäevaseks eluks vajalik. Seal saab süüa teha, toitu säilitada ja vajadusel ka mitut inimest majutada. "Kui väga tahta, paneb kuus inimest magama," tutvustas noormees.

Saarkoppeli side merega sai alguse samast kohast, kus ta nüüd ise lapsi õpetab. Ta alustas purjetamist Sõru merekoolis ning on nüüdseks jõudnud treeneri rolli. "Mul on tõsine merekutse ikkagi," lausus ta.

Küsimusele, mida merekutse tema jaoks tähendab, ei oska Saarkoppel anda lihtsat vastust. "Seda on raske seletada. Ma ei saa nüüd öelda, et mina oleksin valinud mere või et meri oleks valinud minu. See on selline omavaheline sümbioos ja see toimib väga hästi."

Tema sõnul annab meri kindlustunde, et ta tegeleb just sellega, millega soovib.

Suve veetmine sadamas sobib noormehe sõnul hästi tema eluviisiga. Sadamaelu pakub nii seltskonda kui ka võimalust vajadusel omaette olla. "Mul on siis väga mugav koht, baar ja söögikoht on kohe kõrval ja melu on ümberringi. Korraldatakse üritusi: Sõru Jazz tuleb järgmine nädal, Hiiu kantri tuleb."

Oma jahis elamine tähendab Saarkoppeli sõnul ka seda, et merele pääseb palju sagedamini.

"See ongi üks eelis, et kui ma siin elan, siis ma käin temaga kindlasti rohkem merel, kui ma käiksin siis, kui ma elaksin kuskil majas paar kilomeetrit eemal. Ma käin [merel] nii palju kui võimalik," ütles ta.

Kuigi noormees veedab suure osa ajast merel, on ta tõsist merehaigust kogenud vaid korra. "Vaata silmapiiri, söö ingverit, hoia ennast tegevuses," jagas ta nippe, kuidas merehaigusega võidelda. "Kui sa niisama istud, ei ole eriti lihtne sellega hakkama saada."