"Lavastuse pealkiri "amletH" ei anna sisu, aga ta annab vaatajale info, et see pole ainult Shakespeare'i "Hamlet". Me ikkagi mängime selle teemaga. Pealkiri on üks kommunikatsiooninipp, et anda natuke teistmoodi kirjapilt ja kohe tekib selline tunne või küsimärk, et millega on tegemist. Kui tekib küsimus, siis ma tahan teada, mis see on ja ma uurin rohkem," tõdes lavastaja Kaili Viidas.

Lavastuse "amletH" juures on Viidase sõnul kasutatud taanlaste vägitegude teost, mis on Saxo Grammaticuse poolt lugulauludena ammu enne Shakespeare'i üles kirjutatud.

"Sealt on näha, et paljud tegelased on Saxol juba olemas olnud, kes on ka Shakespeare'il. Saxol on see teos väga ürgses keskkonnas, kõledal ja pimedal Jüütimaal, kus möllavad tugevad kired ja suhted, mis pole maskeeritud kaasaegse mõttemaailmaga. Sealt tuleb väga huvitav kiht Shakespeare'i "Hamletile" juurde. Ise ma olen nimetanud seda vägivaldseks kollaažiks," tõdes Viidas.

Kogu lugu avaneb Viidase sõnul vaatajale ülevalt vaates, millega tekib natuke gladiaatorlik vaatemängu tunne või nagu jumalikus positsioonis vaatamine. "See, et saal on tühi ja publik on ainult rõdul, selliseid võimalusi teatris tihti ei teki," nentis lavastaja.

"Tekkis võimalus ja tuli proovida. Mõtlesin, et haaran sellest kinni, ju siis oli julgust aastate jooksul kogunenud. Oleme lavastuse "Omadega" erinevate impulsside pealt kokku pannud. Ühelt poolt jalkateema, aga ka soov oma pundiga koos aega veeta. Selgroona olema kasutanud üsna vana raamatut "Vutimehed. Kassisaba poisid". Näitlejatel on võimalus lavastuse jooksul kokku lepitud piirides ka improviseerida," ütles lavastaja Karl-Andreas Kalmet.