Kirjanik Ira Lember oleks 21. mail saanud 100-aastaseks. Möödunud aastal meie hulgast lahkunud kirjanik elab oma loomingu kaudu jätkuvalt edasi. Ira Lemberi poeg, kirjastaja Tõnu Lember on äsja valmis saanud mälestusteraamatu "Kaugete tähtede kuma". Küll aga see ei ole esimene kord, kui Tõnu oma ema mälestused kaante vahele on pannud – 20 aastat tagasi andis ta välja mälestusteraamatu "Kuldne kaleidoskoop".

"Ema ei olnud päris rahul mitmete lugudega, mis seal olid. Selle 20 aasta jooksul ütles ta korduvalt, et oleks tahtnud mõne asja lisada, mõne asja välja jätta ja kogu aeg tuli juurde mõtteid, mida oleks tahtnud sinna juurde kirjutada," rääkis Tõnu Lember "Vikerhommikus".

Päris elu lõpus ütles Ira pojale, et kui ta tahab, võib ta "Kuldse kaleidoskoobi" uuesti välja anda, kuid kõiki parandusi ei jõua ta kindlasti ära teha.

"Ma arvasingi, et ma ei jõua, aga välja kukkus nii, et ma jõudsin. Tegin täpselt ema mõtete järgi ja leidsin tema arvuti failidest üles suure hulga uusi lugusid, toimetasin need ära, sidusin eelmistega ja see on nüüd täiesti uus raamat," avas ta.

Tänaseks 30 aastat kirjastajana tegutsenud Tõnu meenutas, et jõudis kirjastamiseni tänu emale. Ta tahtis aidata emal esimese romaani välja anda, kuid seda mitte plaaniga kirjastajaks hakata, vaid emale abiks olla.

"Välja kukkus ikka nii nagu alati, et teed asja heal eesmärgil ja siis läheb kõik hästi. Pärast seda olen kõik ema romaanid välja andnud – 30! Lisaks ka lasteraamatuid," tõi ta välja.

Saatejuhi küsimuse peale, kas Ira Lember oli lastekirjanik, noortekirjanik või kirjanik laiemas mõistes, ütles poeg, et temas said kokku kõik need kolm rolli.

"Ta täitis erinevatel eluperioodidel erinevaid rolle. Alguses oli ta ainult lastekirjanik, hiljem oli ta nii lastekirjanik kui ka noortekirjanik ja lõpus kõik kokku. Kui ta kirjutas mõnda romaani ja seal oli ka lapstegelasi või noori inimesi, siis ta kirjeldas neid hoopis teisest vaatenurgast. Ta oli kõik kokku, kolm ühes. Suurepäraselt ühendas need vaatenurgad."

Ira Lemberi lahkumisega sai läbi üks Eesti naiskirjanike põlvkond. "Nii see elus käibki, midagi ei ole parata," nentis Tõnu. "Tore, et see vanem põlvkond, kuldne põlvkond, jättis sellise päranduse meile järele, et ka uue põlvkonna inimestele, kes kirjutavad küll teistmoodi, on õpetuseks ikka."

Oma ema lopsakale loomingule tagasi vaadates tõi Tõnu Lember silmapaistvamatena välja 30 romaani.

"See on ikka päris palju. Ja kõik need romaanid on seotud esimese Eesti ajaga, sakslaste okupatsiooniga ja vene okupatsiooni algusaastatega. Nad on seotud ajaga, millest meid lahutab vähemalt kaks põlvkonda. See on ajalugu. See on iseendast läbi lastud mälestused, mis tegelikult toovad meile selle läheajaloo kandikul kätte," lausus ta.