Plaan väiketootjatele kauplemispinda pakkuda on poeomanik Õnne Sarapil kuklas olnud kaua, kuid unistuse teokstegemine pole läinud sugugi lihtsalt.

"Õnne talupood on nüüdseks kolm kuud avatud olnud. Poe kliendid tulevad üle Eesti, Ida-Virumaalt, Viljandist, Kehrast, Keilast, Tallinnast ja mujalt, "ütles Põltsamaa vallas, Sulustvere külas asuva Õnne talupoe perenaine.

Sarapil on poes raamat, kuhu kliendid saavad oma muljeid ja tähelepanekuid kirjutada.

"Keegi kirjutas raamatusse, et hapukapsast pole, ma tõin jõuludeks Setumaalt hapukapsast. Ma tahtsin väga kohusetundlik olla ja kohe selle mure ära lahendada," muheles Sarap.

Nii nagu kliente, on ka müüjaid mitmelt poolt. Riiulitel on kaupa kartulitest villaste sokkideni, moosidest ja mahladest küünalde ja heegeldatud nukkudeni, kõik väiketootjate kätetöö.

Idee pood avada sündis praktilisest vajadusest. "See tuli sellest, et ma olen hästi suur korilane, ja see sortiment hoidiseid, mis ma teen, on hakanud inimestele maitsema ja inimesed tellivad mu käest. Pidevalt on aga see probleem, et inimesed tahavad oma kauba kätte saada, aga mina olen metsas. Kui ma neli aastat tagasi talu ostsin, siis mõtlesin, et oleks äge, kui siin tee otsas oleks pood, mis täidaks ka laofunktsiooni. Toon kliendi kauba siia poodi ja mina saan rahulikult metsas olla," meenutas Sarap.

Poes on iseteenindus, müüjat leti taga ei ole. "Kliendid on hästi ausad. Meil on kaameraid palju, nii sees kui väljas. Ma näen pigem seda, et kui supi hind on viis viiskümmend, siis ta laseb kassasse pigem kuus eurot. Inimene austab meie tehtud tööd," nentis Sarap.

See on Sarapi teine pood. "Me olime just saanud kõik peaaegu valmis ja veeti elektritrassi, et saaks elektri ühendatud. 1. aprilli öösel keegi aga arvas, et see tuleks maha põletada," meenutas Sarap hirmsat ööd. "Mõtled küll, et nüüd on kõik, rohkem ma ei tee mitte midagi, aga me ei saa ju nii elada. Kõige lihtsam variant on eirata kõike. See on tahtejõud, olen ka tuhat korda ümber mõelnud. Pärast õnnetust näitasid kliendid, et ma viiks selle lõpuni. Sealt tuli uuesti energia sisse. Pool aastat hiljem olid juba seinad püsti."

Täna on Sarap väga õnnelik, et inimesed uskusid temasse ja ta ei andnud alla.

"Ma julgen innustada kõiki oma unistust teoks tegema. Meil on ainult üks elu antud ja kui te seda elu ei ela nii nagu elama peaks, kuna siis veel täita oma unistusi?"

Õnne enda hoidised valmivad poest mõnesaja meetri kaugusel Õnne paradiisis. "Minu jaoks on see talukoht, mis ma endale sain, ideaalne. Kui ma olen nii suur korilane, ja ma ostsin endale koha, kus seened kasvavad õue peal, siis minu unistus on täiesti täidetud. Nüüd tuleb uusi unistusi endale panna. Järgmiseks unistuseks on nüüd see, et pood suuremaks ehitada," muheles Sarap.