Treener: intervallkõndimine pakub lihtsat viisi igapäevase liikumise suurendamiseks
Jaapani kõndimine ehk intervallkõndimine, mis kogus populaarsust juba möödunud aastal, on kujunemas üheks 2026. aasta liikumistrendiks. Treener Evelin Taltsi sõnul on intervallkõndimine jõukohane viis oma igapäevase liikumise suurendamiseks.
Intervallkõndimise näol on tegemist kõndimisviisiga, kus vahelduvad rahulikum ja kiirem tempo. Treener Evelin Taltsi sõnul ei ole meetod iseenesest uus, kuid selle lihtsus ja kättesaadavus muudavad selle paljudele sobivaks viisiks igapäevase liikumise suurendamiseks.
"Ma arvan, et iga liikumisharrastaja on selliselt oma liikumistreeninguid planeerinud, et natukene aeglasemalt ja natukene kiiremini. See on tegelikult kasutuses ammu, ilma et me teaksime, et seda just Jaapani kõnniks nimetatakse," ütles ta "Terevisioonis".
"See on ideaalne võimalus oma igapäevast liikumist suurendada, sest selline liikumisviis on jõukohane enamus inimestele ja selleks ei ole sul vaja spetsiaalset riietust ega varustust, sa ei pea selleks kuhugi minema, sa võid kasvõi telemaja koridori kõndima minna."
Intervalltreeningul vahelduvad erineva intensiivsusega liikumisfaasid. See tähendab, et kergem pingutus vaheldub natukene raskema pingutusega. "Jaapani kõnnis on vaja kolm minutit kõndida rahulikus tempos ja kolm minutit kiiremas tempos. Väga lihtne," tutvustas Talts.
Treeneri sõnul ei ole Jaapani kõndimisel rangelt paika pandud tempopiire ning igaüks saab enda võimete kohaselt liikuda. "Nii nagu inimene ise tunneb, et minu jaoks on see kerge, rahulik ja mõnus, ma saan hästi hingata. Sinna vahele teha natukene intensiivsemalt."
Üheks peamiseks põhjuseks, miks inimesed Jaapani kõndimise vastu huvi tunnevad, on treeneri sõnul soov rohkem energiat kulutada. Lisaks mõjutab intervallkõndimine positiivselt liigeseid ja lihaseid. "Aga kindlasti kui me paneme vahele kiiremaid liikumisi, siis suurendame liigeste liikumisulatust, lihased teevad rohkem tööd, nii käte- kui ka kerelihased kindlasti."
Samuti aktiveerib intervall-liikumine südame-veresoonkonna tööd. "Kuna eestlaste surmahädade põhjus number üks on südame-veresoonkonna haigused, siis see on ideaalne viis treenida oma südame-veresoonkonda tervemaks ja tugevamaks, et meid sellised haigused ei tabaks," märkis ta.
Kui sageli Jaapani kõndimist harrastada, sõltub treeneri sõnul üldisest liikumisharjumusest. "Minu põhimõte treenerina on ikkagi see, et treening võiks olla hästi mitmekülgne. Ainult sellest kõnnist jääb ikka väheks. Kindlasti võiks sinna vahele panna erinevaid jõuharjutusi ja teisi liikumisviise, aga selline pooletunnine kõnd, seda võib täiesti vabalt ka iga päev teha."
Taltsi sõnul saab Jaapani kõndimist hõlpsasti kohandada, kui soov on koormust suurendada. "Kui sa tahad liigutusulatust suurendada, siis lihtsalt vehidki rohkem kätega, või võtad näiteks mõned raskused, näiteks veepudeli, kätte," soovitas treener.
Motivatsiooni hoidmisel võib treeneri sõnul abi olla jalutussõbra leidmisest. "Ma tean, et Jaapanis nad kõnnivadki kahekesi, kolmekesi. See sotsiaalne komponent on seal juures väga tähtis. Sa saad sõbraga juttu rääkida ja see on väga hea motivaator ennast välja ajada, et sa tead, et sõber ootab sind ja tuleb sinuga koos kõndima."
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Martha-Beryl Grauberg







