"Üks, mida me püüame uurida, on see, milliseid tehnikaid inimesed kasutavad, kui nad leiavad ennast olukorrast, et mingi tunne on peale tulemas, mida ma mingil põhjusel ei taha, on ta liiga tugev, kestab liiga kaua või segab mul millegagi toimetamist," ütles Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia professor Andero Uusberg.

Rahu leidmine statistika järgi on pühade ajal, eriti jõulude ajal, raskem kui muul ajal. "Me peame jõule rahulikuks ajaks, aga erinevatel põhjustel on just sel ajal suuremaid ja pisemaid pingeallikaid palju. Pisemad põhjused on ühelt poolt on seotud väsimusega ja teiselt poolt sooviga korraldada üks ilus pidulik sündmus perega, aga sageli need kaks asja korraga tekitavad pajudes peredes pingeid ja mõnedes peredes ka kurbi tagajärgi," nentis psühholoog.

Suuremate pühadeaegsete pingeallikatena tõi Uusberg välja, et pühade aeg toob endaga kaasa rutiini murdumise. "Rutiinist väljaastumise hetk, mida suured pühad endaga kaasa toovad, siis sel hetkel on mahti mõelda suuremate asjade peale, millele päris igal hommikul ei pea mõtlema hakkama, ja võib selguda, et inimesel on muretsemiseks või siis ka rõõmustamiseks põhjuseid vähemaks jäänud," selgitas Uusberg. "Kui pühade ajal on rahu leidmine raske, siis tegelikult sellest pole hullu midagi. Rahu leidmine on üks väga hea näide emotsiooni juhtimise ülesandest."

Milline see emotsioonide juhtimise tööriistakast võiks olla, siis Uusbergi sõnul üks mõttemudel, millest emotsiooni regulatsiooni teadusuuringutes kõige enam lähtutakse, ütleb, et suure pildis on neli kategooriat ehk neli sahtlist, kust on võimalik tööriistu leida.

Esimene kategooria puudutab seda, et emotsionaalsed reaktsioonid on sageli seotud olukorraga, milles ma olen. "Mul on võimalik oma olukordi natuke muuta. Kui keegi otsib rahu, siis hea mõte on minna kuhugi, kus on rahu. Kirik või mets näiteks," tõdes Uusberg.

Teine tööriistasahtel puudutab seda, kuhu me suuname oma tähelepanu. "Emotsioon viib meid näiteks sotsiaalmeediasse murelikke uudiseid kerima, aga me saame juhtida oma tähelepanu teadlikult kuhugi mujale, mõnda raamatusse, filmi või mõtlusse."

Kolmas tööriistasahtel on oma mõtete juhtimine ja neljas sahtel on millegi ettevõtmine oma kehaqa. "Intensiivsete emotsioonidega käib kaasas kehalise intensiivsuse kasv, keha mobiliseeritakse füüsiliseks pingutuseks. Siin on abiks võtted, mis puudutavad hingamise juhtimist. Hingamine on aken kehalisse mobilisatsioonisüsteemi, mis üldiselt ei allu meie tahtele. Me ei saa öelda oma südamele, et ära nüüd löö nii kiiresti."

Et tunda end hästi, soovitas Uusberg järgida Peaasi.ee nõuandeid ehk hea enesetunde tagab liikumine, mõistlik toitumine, uni, head suhted ehk eemaldumine suhetest, mis teevad haiget ning mõtestatud tegevused ehk tegevused, mida inimene tahab teha isegi siis, kui tal pole ühtegi põhjust seda teha.