"Võtsime ette liigid, kes on vahepeal tulnud, sest kokkusaamine toimub iga kolme aasta tagant. Mõned liigid on täiesti uued, kelle puhul on vaja kohe tegutseda, sest muidu nad surevad välja," ütles zooloog Lennart Lennuk, kes viibis kaks nädalat Usbekistanis, et tegeleda ohustatud liikide teemadega.

Maailmas on üle 40 000 ohustatud liigi.

Sageli kaubeldakse ohustatud liikidega illegaalselt. "Selleks ongi maailma riigid kokku tulnud, et kokku leppida võtted ja konventsiooni klauslid, kuidas neid liike paremini kaitsta ja kaubandust kontrolli all hoida," selgitas Lennuk.

Lennuk tõi välja mõned loomaliigid, kellest konverentsil juttu tehti. "Okaapi on kaelkirjaklane, kes elab Kongo aladel vihmametsades. Ta näeb väga eriline välja, sellepärast teda kütitakse elusana ja tema lihaga äritsetakse. Rahvusvahelisel tasandil saab teha seda, et liigil hoitakse silm peal ja kui keegi tahab seda looma üle riigipiiri viia, siis on teada, et seda eit ohi teha," tõdes Lennuk. "Okaapil on 35-sentimeetrine sinine keel, millega ta suudab oma kõrvu pesta."

Suuresti on need poliitilised teemad, mida rahvusvahelistel kokkusaamistel räägitakse. "Seal on näha pingeid, kes tahab ikkagi rohkem äritseda, mõnele riigile on see raha sisse toov äri. Mõnes riigis on suurem korruptsioonioht. Mõnes riigis ei ole ka nii head looduskaitseseadused, kui on näiteks Eestis."

Kaksvarvaslaisik on äärmiselt populaarseks saanud multifilmide tõttu.

"Nende loomade armas väljanägemine on toonud neile natuke häda kaela. Inimesed tahavad nendega pilte teha ja Aasias on tekkinud näiteks pildistamise kohad, eksootiliste loomade kohvikud, kus neid loomi peetakse. Laisikud ei suuda aga vangistuses kaua elada. Isegi kui nad näivad rahulikud ja hästi lõõgastunud, siis nad ei näita stressi välja ja sisemiselt vaikselt surevad," tõdes Lennuk. "Kui kuskil on võimalus neist pilti teha, siis palun ärge tehke. Need loomad on ilmselt illegaalselt sinna sattunud ja ei tunne ennast hästi."

Zooloogi sõnul on eraloomaaedu, mis loomi puhtalt ärilistel eesmärkidel peavad ja sageli ei oska nende eest ka õigesti hoolitseda. "Looduslik asurkond saab sellega kõvasti pihta, kui loom muutub populaarseks, siis teda tahetakse müüa, sageli tehakse seda illegaalselt, et ei peaks makse maksma ja see võib viia lõpuks selleni, et looduses seda liiki enam ei olegi."

Ohustatud liikide konventsiooni võeti tänavu vastu ka rohelised konnad, mida prantslased armastavad väga süüa. "Euroopa liit ise selle pakkumise tegi, probleem on selles, et äritsetakse paljude konnaliikidega, kes on väga ohustatud. Et seda paremini kontrollida, siis konventsioon aitab sellele kaasa."

Ohustatud liikide hulka kuulub ka eestlaste söögilauale kuuluv angerjas. "Angerjas on ammu juba konventsiooni all olnud ja sel aastal taheti saada sinna kõiki angerjaliike maailmas, sest nad on omavahel väga sarnased ja tegelikult ei ole võimalik vahet teha, kui nendega kaubitsetakse ja neid müüakse. Meie enda angerjas on ka väga ohustatud ja peamised angerjad, kes siia tuuakse, ka kasvandusse, tuuakse loodusest, kas lennukite või veoautodega," tõdes zooloog. "Üldiselt tänapäeval angerjaid süüa on tegelikult juba selle kala väljasuremise hinnaga."

Angerja võiks sel aastal ka jõululauale panemata jätta. "Kui suudate, siis see rõõmustaks mind ja angerjaid väga," nentis Lennuk.