"Võib ka nii öelda, et Aleksandrs Grīnsi raamatu "Hingetuisk" on lätlaste "Nimed marmortahvlil", aga minu meelest see on veel võimsam raamat," ütles raamatu "Hingetuisk" tõlkija Contra.

Contra sõnul on see raamat peaaegu nagu lätlaste eepos, kuhu on sisse pandud kogu lätlaste kangelaslik võitlus Esimese maailmasõja algusest Läti pinnal kuni Vabadussõja lõpuni.

Raamatu põhjal tehtud mängufilmi "Hingede torm" on võimalik vaadata Jupiterist.

Raamatus kirjeldatakse väga üksikasjalikult lahingu käiku. "Selle raamatu esmane eesmärk ongi edasi anda, et sõda ei ole mingi tore mäng, vaid tõsine asi," tõdes tõlkija.

"Tõlkimise tehnika on mul võib-olla natuke eriline, mulle väga meeldib kohe algusest tõlkima hakata, siis läheb sellise mõnusa vungiga. Kuivõrd ma käin pärast tõlgitud teksti veel vähemalt viis korda läbi, siis mul on aega neist asjadest aru saada, millest ma alguses võib-olla mööda olen pannud," selgitas Contra.

"Hingetuisk" on peaaegu sada aastat vana raamat ja varem polnud seda eesti keelde tõlgitud.

Contra võrdles eestlastele ja lätlastele olulisi raamatuid ning tõi välja, et "Kalevipoja" kõrvale võiks panna lätlaste kunsteepose "Karutapja", kus ühes kohas lätlane ja eestlane võitlevad ja lätlane võidab. Raamatu "Tõde ja õigus" kõrvale toob ta välja lätlaste "Maamõõtjate ajad", mis on ka eesti keelde tõlgitud. "Kui meil on "Tõde ja õigus" kraavikaevamis- ja sookuivendamise käsiraamat, siis "Maamõõtjate ajad" on lätlastel maamõõtmise õpetus," muheles Contra.