Sel aastal on Toidupangast abisaajate hulk kasvanud viis protsenti, nädalas saab toiduabi 15 700 inimest ehk 1,3 protsenti Eesti elanikkonnast.

"Ma olen palju vaesust näinud. Mind hoiab siin soov aidata inimesi," ütles Aare Aas, kes on Pärnu Toidupanga vabatahtlikuna tegutsenud 15 aastat ehk Pärnu Toidupanga loomisest saadik. "On inimesi, kes tulevad julgelt abi saama ja ütlevad, et ma pean saama, on inimesi, kes häbenevad."

"Täna on meil 89 leibkonda, kes Toidupanga bussi ootavad. Mida kaugemal linnast, seda raskem," ütles Pärnu Toidupanga koordinaator Erika Kukk.

Toiduabi saavate inimeste taust on väga erinev. Tootsis on pärast suurte tööstuste sulgemist paljud töötuks jäänud. Mõni abisaaja toob julgelt välja, et tal pole enam töölkäimisharjumustki. "Leidub ka elukunstnikke, kes elavad oma elu kuidagimoodi ära. Kahju," tõdes Aas.

Suure osa toidupakkidest võtavad oma hoolealuste jaoks kaasa sotsiaaltöötajad.

"Töötuid on juurde tulnud. On ka üksikuid pensionäre, kes hakkama ei saa ja lastega peresid ja muidugi ukrainlasi, kes on sõja eest ära põgenenud," lisas Aas.

"Lastega pered on mulle väga südamelähedased. Väikesed lapsed vaatavad oma suurte silmadega toitu, see läheb hinge. Mõni inimene ajab ka vihale, kes purjuspäi tuleb ja ütleb, et andke mulle seda ja toda. Julgustan kõiki, kellel on raskused pöörduda oma sotsiaaltöötaja poole ja nad suunavad teid Toidupanka. Ärge häbenege, igaühega võib seda juhtuda," sõnas Aas.