Koerte koolitaja: igavus mõjutab paljude koerte vaimset tervist
Koerte koolitaja Karin Lassmanni sõnul esinevad koertel samasugused vaimse tervise häired nagu inimestel, kuid loomad ei saa oma muresid sõnades väljendada. Seetõttu peab omanik oskama märgata käitumise muutusi ja hoolitsema selle eest, et koera elu oleks piisavalt mitmekesine ja vaimselt stimuleeriv.
Koerte koolitaja Karin Lassmanni sõnul esineb koertel samasuguseid vaimse tervise probleeme nagu inimestel – ärevus, stress ja isegi depressioon. Erinevus seisneb selles, et loomad ei saa oma muredest rääkida ning nende heaolu eest vastutab täielikult omanik. "Omanik peaks seda jälgima, teadvustama, aru saama, kui see loomal tekib," selgitas Lassmann "Terevisioonis".
Tema sõnul annab iga muutus koera käitumises märku, et loomaga võib midagi lahti olla. "Muutus võib olla see, et koer sööb vähem, ta on rahulikum ehk ta magab rohkem või vastupidi – ta on ärevam, aktiivsem, tema käitumine on muutunud seostes teiste loomade või inimestega."
Koolitaja soovitab esmalt välistada füüsilised tervisemured. "Kui arst ei leia ühtegi füüsilist probleemi, siis tuleks mõelda, et äkki see probleem on vaimset laadi," lisas ta.
Lassmanni sõnul võivad koertel stressi tekitada muutused nende elus, näiteks kolimine või pereliikmete vahetus. Ta rõhutas, et koera heaolu eest vastutab inimene.
"Õnneks on sellest hakatud üha rohkem rääkima, et me ei võta koera ainult enda jaoks, vaid me ikkagi peame mõtlema, mis koera vajadused on. Ja kuna koer ei saa üldse otsustada, kuidas ta elab, kellega elab, mis tingimustes elab, millal süüa ja jalutada saab, siis ongi omaniku kohustus jälgida, et koer saab endale loomuomast liikumist ja sööki ehk et vajadused oleks täidetud," ütles Lassmann.
Tema sõnul on aga paljudel koertel tänapäeval hoopis igav. "Koerte koolitajana näen tänases ühiskonnas kõige rohkem, et koertel on igav. Jah, neil on olemas ülimalt kvaliteetne toit, jook, nad saavad õues pissil käia, võib-olla saavad ka teiste koertega mängida, aga ta peab mõtlema ka. Nagu inimesed vajavad vaimset stimulatsiooni. Ja enamasti koertel on igav," rääkis ta.
Lassmanni hinnangul aitab igavust ennetada vaimne tegevus ja uued kogemused. "Selleks ongi väga hea minna koertekooli, õpetada talle midagi uut, käia uutes kohtades – pakkuda uudsust ka koera ellu," ütles ta.
Kui omanikul endal napib aega, tuleb koolitaja sõnul leida keegi, kes saaks loomaga tegeleda. "Teine võimalus on mõelda, et eks meil kõigil on tänapäeval kiire, aga lihtsalt see aeg, mis sul on võimalik koeraga tegeleda, et see oleks koera jaoks kvaliteetne – teda treenida, koolitada. Mitte et sa ei lähe ainult tunniks ajaks jalutama, vaid pool tundi jalutada, pool tundi teed aktiivset ajutööd talle," soovitas Lassmann.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Katrin Viirpalu










